Artikkel keskendub nõukogudeaegse, eriti stalinistliku perioodi ühismajandi mudeli põhjalloodud spetsiifilise ruumi- ja ajakogemuse kirjeldusele ja analüüsile. Püüdes esile tuua mõningaid iseloomulikumaid jooni selles tajukogemuses, vaatleb artikkel ühismajandit ühelt poolt radikaalseid muutusi produtseeriva sotskolonialistliku tööriistana, teisalt aga uut inimtüüpi tootva seadena. Käesolev uurimus mõtestab vaadeldava nähtuse spetsiifikat eelkõige esteetiliste uuringute raames, keskendudes tajukogemuse poliitiliselt suunatud teisenemisele. Uurimus on osaliselt inspireeritud ka autori isiklikust lapsepõlvekogemusest hilise ühismajandi tingimustes, selle eesmärgiks oli jõuda mainitud sensooriumi tähenduslike elementide sidusama analüüsini, võ...