Tsiviilellu siirdumise tõlgendused Eesti Kaitseväe tegevteenistujate ja tegevteenistusest vabastatud endiste kaitseväelaste näitel

Uuringus osales viis intervjueeritavat, kes kõik on olnud tegevad Eesti Kaitseväes. Intervjueeritavad valisin kasutades mugavusvalimit ning lumepalli efekti. Intervjuusid analüüsisin kasutades kvalitatiivset teemaanalüüsi. Intervjueeritavatele anonüümsuse tagamiseks ei sisalda bakalaureusetöö intervjuude transkriptsioone. Edasise teadustöö tegemiseks on need kättesaadavad töö juhendajalt. Bakalaureusetöö uuris kaitseväe teenistuses olevate ja teenistusest vabastatud kaitseväelaste tsiviilellu siirdumist. Teooria põhines peamiselt kultuurišokil, mida kogetakse ühest kultuurist teise liikudes. Intervjueeritavad liikusid kultuuride vahel mitmel korral. Esiteks minnes Kaitseväkke tööle, liikusid nad tsiviilkultuurist militaarkultuuri. Kaitseväes tööl olles ning missioonile minnes kogeti samuti liikumist ühest kultuurist teise. Liiguti rahuajast reaalsesse sõjakoldesse. Sarnaselt militaarkeskkonda liikumisega toimus üleminek ka vastupidiselt. See tähendab, et kaitseväelased tulid tagasi Eestisse ning mõned neist siirdusid tsiviilellu olles kogemuse võrra rikkamad. Intervjuudes küsisin kaitseväelastelt, emotsioonide kohta missioonil olles ja sealt tulles. Eesti kaitseväelased kultuurišokki oluliselt siiski ei kogenud. Viiest intervjueeritavast on tsiviili siirdunud kolm kaitseväelast. Kultuurišokki esines paaril üksikul juhul. Uuringust selgus, et intervjueeritavad ei tegele oluliselt tsiviilellu siirdumise tõlgendamisega, pigem võetakse edasi liikumist kui elu ühte loomulikku osa. Kaitseväelased kartsid kõige enam majanduslikke raskusi ning uue töökoha mitte leidmist. Olulisena toodi välja perekond ning nende geograafiline lähedus. Töö edasiarenduseks leidsin mitu võimalikku suunda - karjäär tsiviilühiskonnas, alkohol kaitseväes ning riskikäitumine ja teenistusest lahkumine.http://www.ester.ee/record=b4681647*es