Relatedness, autonomy, self-efficacy and engagement as predictors of academic success: A pilot study of Tartu middle school students

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, millisel määral on võimalik ennustada õpilase akadeemilist edukust lähtuvalt kolmest psühholoogilisest baasvajadusest ja kaasatusest, ning millised on nende omavahelised seosed. Andmed koguti pilootprojekti käigus Tartu põhikooliõpilastelt (N=75), instrumentideks olid IMI ja CEI. Akadeemilise edukuse näitajana kasutati õpilase enda poolt raporteeritud hindeid. Mitmese lineaarse regressiooni analüüsi tulemusena leiti, et enesetõhusus on oluline akadeemilise edukuse ennustaja (β = 0,52, p = ,000). Kuigi tõendust ei saadud teiste psühholoogiliste konstruktide ennustusjõus õppeedukusele, peab autor oluliseks tulemust, mille põhjal leiti, et autonoomsus koos seotusega ja kaasatus koos seotusega ennustavad statistiliselt oluliselt enesetõhusust. Saadud tulemused annavad aluse järgnevateks uuringuteks, milles vaadelda enesetõhususe võimalikku vahendavat mõju seotuse, kaasatuse ja autonoomsuse ning akadeemilise edukuse vahel