Naiste tugikeskuste töötajate tööstress ja läbipõlemine nelja tugikeskuse näitel

Järjest enam hinnatakse stressivaba töökeskkonda. Siiani pole piisavalt tähelepanu pööratud naiste tugikeskuste töötajate toimetulekule sellise stressirohke tööga. Seetõttu on minu bakalaureusetöö eesmärgiks analüüsida naiste tugikeskuste töötajate kogemuste esitusi seoses tööstressi ja läbipõlemisega. Saadud vastused on olulised mõistmaks millised mõjud on antud töövaldkonnas naiste tugikeskuste töötajatele. Käesolevas uurimistöös saadud tulemused põhinesid viie töötajaga tehtud intervjuul, mis viidi läbi neljas Eestis tegutsevas naiste tugikeskuses. Uurimuses selgus, et töötajad pigem ei olnud teadlikud tööstressist ja läbipõlemisest, viimaseid kirjeldati rohkem läbi oma isiklike eelnevate kogemuste, aga mitte sellepärast, et töötajaid oleks kuidagi ette valmistatud . Uurimustööst järeldub, et kuna tugikeskuste töötajad ei ole eriti teadlikud antud valdkonnas, siis tuleks tõsta nende teadlikkust tööstressi sümptomitest ja läbipõlemise ennetamisest läbi vastavasisuliste koolituste. Tööstressi põhilisteks põhjustajateks naiste tugikeskuste töös olid: rahastusprobleemidest tulenevad pinged, ebapiisav koostöö teiste ametiasutustega, ametnikest tulenevad takistused ja majutusteenusel olevad ebastabiilsed kliendid. Tugikeskuste projektipõhine rahastamine põhjustab töötajates ebakindlust tulevikus suhtes ja segab klienditööle pühendumist. Tekkinud olukorra lahendamiseks on vajalik tugikeskuste kindel riiklik rahastus. Koostööd teiste ametiasutustega hinnati ebapiisavaks, järelikult tuleks senisest enam korraldada regulaarseid ümarlaudasid erinevate ametkondadega, mis aitavad paremini lahendada keerulisi juhtumeid ja tõstavad tugikeskuste töötajate ameti väärtust. Ametnikest tulenevad takistused põhinesid nende teadmatusel perevägivalla olemusest ja seetõttu tuleks läbi koolituste tõsta nende teadlikkust selles valdkonnas. Ilmnes ka, et töötajad vajavad senisest rohkem ettevalmistust, kuidas reageerida ebastabiilsetele klientidele ja õpetust nendega toimetulekul. Uuringust selgus, et tööstressiga toimetulekul ja läbipõlemise ennetamisel olid abiks kvaliteetsed koolitused ja järjepidev supervisioon. Samuti kasutati erinevad pingemaandamise tehnikad, tugigrupi abi ja hinnati positiivset tagasisidet oma tööle, mis annab motivatsiooni edasi tegutseda. Oluliseks peeti ka töö ja isikliku elu lahus hoidmist ja võimalust tööst vabal ajal perekonnaga koos olla. Lõpetuseks võib öelda, et töötajate kirjeldused annavad küllaltki ülevaatliku pildi nende kogemustest tööstressiga ja läbipõlemise ennetamisega. Andes vastuseid nii tööstressi põhjustest kui ka sellega toimetulemise viisidest.http://www.ester.ee/record=b4580062*es