Museaali kirjeldusandmete sisestus Muuseumide Infosüsteemi MuIS - Pärnu Muuseumi kogude põhjal

Muuseumid tegelevad nii materiaalse kui immateriaalse pärandi kohta oleva teave süstemaatilise ja korrastatud kogumisega. Lõputöös uurisin läbi museaalide kirjeldamise, kuidas Pärnu Muuseum on tuleviku tarbeks kultuuripärandit talletanud ja kas andmeväljade sisestused MuIS infosüsteemi olid toimunud eesmärgipäraselt. Uurimistöös esitatud hüpoteesile: Pärnu Muuseum on kasutanud kahest eesmärgist - kogudest statistilise ülevaate saamine ja kogudest sisulise ülevaate saamine - lähtuvat museaalide kirjeldamist Muuseumide Infosüsteemi, otsisin vastuseid läbi püstitatud küsimuste: kui suur on I eesmärgi täitmiseks ja II eesmärgi täitmiseks oluliste andmeväljade (I kirjeldusetapp: museaali number; muuseumikogu; alaline/püsiasukoht; nimetus; kogusse registreerimiseaeg; objekti olemus ja II kirjeldusetapil lisanduvad: sündmus; toimumiseaeg; toimumiskoht ja osalejad) täitmatajätmise esinemissagedus kirjeldustasanditel MuISis Pärnu Muuseumi kogudes? millised Pärnu Muuseumi poolt sisestatud museaali kohustuslikud kirjeldusväljad MuISis sisaldavad puudulikku või liigset teavet objekti kohta? Küsimustele vastuste saamiseks analüüsisin välja valitud Pärnu Muuseumi museaale juhendi „Museaali kirjeldamine MuISis“ (2011) alusel. Üldise hinnangu kohaselt oli kõikidel vaatluse all olnud Pärnu Muuseumi poolt MuISi sisestatud museaalidel täidetud esimene eesmärk. See tähendab, et sisestuse tulemusena tekivad kogudest loetelud ning statistika saamise võimalus. Välja „Objekti olemus“ täitmata jätmise põhjused peituvad varasemates võimalustes, piirangutes ja nõuetes, mis on juba välja toodud uurimustöös. Teine eesmärk, kus sisestuse tulemusena saadakse kogudest sisuline ülevaade, oli tulemuseks, et andmetega täitmata andmeväljad ei võimalda teostada erinevaid museaalide otsinguid, kuna MuISi ei teki museaalidest ühtseid elektroonilisi katalooge. Selgitamaks, kas objekti andmeväljad sisaldavad puudulikku või ebatäpset infot, teostasin analüüsi valitud kirjeldusväljadele „Nimetus“ ja „Sündmuse kommentaar“. Väljale „Nimetus“ sisestamisel oli Pärnu Muuseum lähtunud osaliselt kirjeldamise juhendist. Kuigi ilmnes puudujääke, ei takista need registrite ja kogude tekkimist või museaalide otsingute teostamist. Analüüsitud andmevälja „Sündmuse kommentaar“ sisestused tagavad osaliselt eesmärgist lähtuva tulemuse, kuid resultaat ei võimalda avalikkusele arusaadava teabe tekkimist. Selgus, et esitatud hüpotees leidis kinnitust vaid osaliselt. Pärnu Muuseum oli rakendanud juhendit eesmärgipäraselt kogudest statistilise ülevaate saamiseks, kuid kogudest sisulise ülevaate saamise eesmärk jäi kohustuslike andmeväljade mittetäitmise tõttu saavutamata. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks valitud meetod, sisuanalüüs, osutus sobivaks, kuna analüüsi tulemused andsid vastuse esitatud hüpoteesile. Üheks peamiseks töö nõrkuseks võib olla väike valim. Kuid tulenevalt töö mahust oligi valitud ainult üks muuseum, Pärnu Muuseum, minu huviorbiiti. Sellest olenemata saab uurimistöö põhjal tehtud järeldusi üldistada ka teistele muuseumitele Eestis. Lõputöö autorina leian, et Muuseumide Infosüsteemi MuIS kirjeldusväljade uurimine läbi süsteemi sisestatud museaali kirjeldusandmete, võiks aidata kaasa andmeväljade hulga vähendamisele. Samuti võiks uurimistöö innustada juhendeid korrigeerima ja muutma vastavalt kehtivatele seadustele ning terminitele. Hinnates kasutajate mitmekülgseid vajadusi, võiksid infosüsteemi sisestajad paremini läbi mõtlema hakata, kuhu-mida-kuidas sisestada, siis oleks sellest abi avaliku kasutaja jaoks. Samuti ei oska kasutaja lugeda vaid märksõnadest kokku museaali konteksti. See vajaks muuseumitöötajatelt pisut mõttemõlgutust, et märksõna juurde saaks lisatud kirjeldav täislause. Loodan, et lõputöö paneb mõtisklema museaali kirjeldusandmete sisestamise ning nende loetavuse ja kasutamise probleemide üle, olles ühtlasi aluseks edasistele uurimistele.http://www.ester.ee/record=b4575855*es