Eksaptatsioon: ühe bioloogilise mõiste semiootilise kirjelduse poole

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Käesolev doktoritöö modelleerib eksaptatsiooni kui evolutsioonilist nähtust, lähtudes C.S. Peirce’i märgi- ja tuletusteooriast. Selle teostamiseks keskendub esimene osa “Enne eksaptatsiooni: eel-adapteerumine ja Chauncey Wright” mõiste tähendusele ning toob välja selle ulatusliku ajaloolise tausta. Erilist tähelepanu pööratakse C. Wrighti vanade jõudude uue kasutuse printsiibile ning tema intellektuaalsele seosele Darwiniga. Töö teine osa “Wright ja Peirce pragmatismist ja evolutsioonist” uurib Wright’i ja Peirce’i vahelisi sarnasusi ja erinevusi, pidades silmas Darwini teooria epistemoloogilist staatust, nende erinevat lähenemist Lamarck’i teooriatele ning evolutsionismi üldistamist bioloogiast teistesse valdkondadesse. Kolmas osa “Peirce’i evolutsionism: pidevuse ja ikoonilise abduktsiooni roll” käsitleb lähemalt evolutsiooni ning süvendab Peirce’i lamarkismi interpretatsiooni, rõhutades tema füsioloogilist tuletusteooria tõlgendust. Lisaks sellele näidatakse, et taju ning sarnasus on kesksed säärase raamistiku toimimiseks. Neljas osa (“Abduktsioon ja eksaptatsioon”) kasutab mitmeid mõisteid—asendatatvus, viga, kategooriate taju—,et teostada modelleerimist: eksaptatiivsed nähtused võivad järgida tajuliselt tingitud käitumismuutusi, põhinedes sarnasustel maailma üksuste vahel, mida tõlgendatakse ikooniliselt. Viies osa (“Tehnoloogilise arengu ikooniline ja eksaptatiivne loogika”) rakendab eeltoodut tehnoloogilise arengu valdkonnale ja tõestab, et kooptsioon on peamine mehhanism, millel baseeruvad nii abduktsioon kui eksaptatsioon. Kuues osa (“Vereimemise päritolu: evolutsioonilise abduktsiooni juhtum?”) on juhtumianalüüs ning siin pakutakse välja hüpotees, et hematofaagia võis tegelikult välja kujuneda abduktsiooni ja eksaptatsiooni integratsiooni läbi. Seitsmes (“Lõpumärkused juhtumianalüüsi kohta”) ja kaheksas (“Üldised järeldused”) osa selgitavad vastavalt spetsiifilisemaid ning üldisemaid doktoritöö tulemusi.The present dissertation attempts a modeling of the evolutionary phenomenon of exaptation according to C. S. Peirce’s theory of signs and inference. To accomplish this, the first section (“Before exaptation: preadaptation and Chauncey Wright”) focuses on the meaning of the concept and reveals its vast historical background. Special attention is paid to C. Wright’s principle of new uses of old powers and his intellectual relationship with Darwin. The second section (“Wright and Peirce on pragmatism and evolution”) investigates then similarities and differences between Wright and Peirce, especially insofar the epistemological status of Darwin’s theory, their different approach to Lamarck’s account and the issue of evolutionism as a generalization from biology to other fields are concerned. The third section (“Peirce’s evolutionism: the role of continuity and iconic abduction”) further elaborates on evolution and deepens Peirce’s interpretation of Lamarckism by emphasizing his physiological translation of the theory of inference; besides, the role played by perception and similarity is considered central to the working of such framework. The fourth section (“Abduction and exaptation”) exploits several concepts — substitutability, mistake, categorical perception — to set up properly the modeling: exaptive phenomena can follow sensory-driven changes of behavior, based on similarities among world entities that are interpreted iconically. The fifth section (“The iconic and exaptive logic of technological development”) applies what previously achieved to the issue of technological development and corroborates the idea of cooption as the basic mechanism underlying both abduction and exaptation. The sixth section (“The origin of bloodsucking: a case of evolutionary abduction?”) is a case study and puts forward the hypothesis that hematophagy might actually have originated through a process integrating abduction and exaptation. The seventh (“Concluding remarks on the case study”) and eight sections (“General conclusions”) explain accordingly specific and general findings of the thesis