HPV-18 genoomi jagunemine ja säilumine rakkudes

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Pärast papilloomiviiruste (HPV) ja emakakaelavähi vahelise seose avastamist 1980ndate aastate lõpust on HPV alane uurimustöö olnud suunatud nende viiruste poolt indutseeritavate vähkkasvajate tekke molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisele. Preventatiivsete vaktsiinide väljatöötamise järgselt on võimalik HPV nakkust vältida. Samas on suur hulk inimesi, kes praeguseks on HPV-ga juba nakatunud ning neil on reaalne risk saada vähkkasvaja oma hilisematel eluetappidel. Kahjuks pole HPV levikut suudetud siiani efektiivselt veel piirata. Seetõttu on jätkuvalt aktuaalne viirusvastaste ravimite väljatöötamine, mis võimaldaks viirusnakkust efektiivselt elimineerida. Sealjuures on põhirõhk leida ühendeid, mis suudaksid peatada viiruse DNA replikatsiooni või takistada viiruse genoomi säilumist jagunevates rakkudes. Käesolevas doktoritöös anname ülevaate meie tööst - erinevate HPV subtüüpide võimest replitseeruda inimese osteosarkoomi rakuliinis U2OS, kirjeldame HPV-18 transkriptsioonikaarti ning näitame, et HPV replikatsioon ning transkriptsioon U2OS rakkudes on otseses vastavuses varasema informatsiooniga HPV genoomi replikatsiooni ning transkriptsiooni kohta. See annab alust järelduseks, et U2OS rakuliin on relevantne süsteem HPV genoomi funktsionaalseteks uuringuteks. Minu doktoritöö viimases osas esitame tulemused HPV-18 DNA stabiilse säilumise uurimisest, kus me kirjeldame HPV-18 DNA säilumiseks vajalike viiruslike elemente ning valideerime neid HPV-18 genoomi kontekstis. Kokkuvõtvalt, meie töö tulemusena kirjeldame me rakuliini, mille abil on võimalik luua süsteem viirusvastaste replikatsiooni ja HPV-18 DNA säilumist inhibeerivate ühendite skriinimiseks.After the discovery of the link between papillomaviruses (HPV) and cervical cancer in the 1980’s, papillomavirus research has been directed towards the studies of the molecular mechanisms of induction of cervical cancer by the papillomaviruses. The preventive vaccine against HPV makes it is possible to avoid HPV infection, however a large number of people are still infected and HPV infection has not been effectively controlled yet. Thereby it is still important to continue to pursue HPV antivirals that could either block the viral DNA replication or stable maintenance of the viral genome in infected cells. In this thesis we describe immortalized human osteosarcoma cell line U2OS that is capable of supporting replication a number of different HPV subtypes. We describe further the transcriptional map of HPV-18 in U2OS cells and verify the relevancy of this system as the information obtained from these studies correlates with the previous findings of HPV-18 in primary keratinocytes. In the last part of this thesis we go in depth of the stable maintenance and segregation of HPV-18 DNA as we describe the cis-elements crucial for this function. We further validate this information in the context of the U2OS cells. In conclusion we describe a cell line suitable for developing screening system for antivirals against HPV and we go in depth of describing crucial elements of HPV-18 DNA segregation