Eesti järvede ja rannikumere mändvetikad: levik ja keskkonnaeelistused

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Mändvetikad on ülemaailmse levikuga keerulise ehitusega vetikad, mis esinevad nii siseveekogudes kui ka riimvees. Nad on veeökosüsteemi oluliseks varjupaigaks, elukohaks ja toiteelemendiks. Samuti kasutatakse mändvetikaid rannikumere veekvaliteedi näitajana. Liikide leviku uuringud tagavad liigirikkuse hinnangut. Kuigi rannikumere ala on suhteliselt hästi uuritud ning andmed riimveeliste liikide leviku ja liigilise koosseisu kohta Eesti rannikumeres on pidevalt kogutud ja avaldatud, andmed mändvetikate kohta siseveekogudest peaaegu puuduvad või on väga vanad. Seetõttu doktoritöö eesmärgiks on mändvetikate levikuandmestiku kaasajastamine ning oluliste mändvetikaliikide levikumustreid mõjutavaid keskkonnategurite väljaselgitamine. Eestis leidus 22 mändvetikaliiki varasemate andmete leitud 16 liigi asemel. Mandri-Eesti mändvetikate levik järgis järvede ebaühtlase paiknemise mustrit. Riimveelised mändvetikad esinesid sagedamini Lääne-Eesti ja Väinamere piirkonnas. Eesti rannikumeres avaldavad vaadeldud keskkonnateguritest mändvetikatele enam mõju sügavus, avatus lainetusele ning substraadi tüüp. Tavalise punktmeetodiga kogutud andmed ei anna informatsiooni punktide vahel olevate või uurimata alade kohta. Töö käigus koostati mändvetikate potentsiaalsete kasvukohtade kaart Eesti rannikumeres tuginedes olemasolevatele levikuandmetele ning ruumiliselt modelleeritud keskkonnamuutujate väärtustele. Vastavalt ennustusmudelile, mändvetikatele potentsiaalselt sobivad kasvukohad on määratud kõigepealt sügavuse, avatuse lainetusele ja pehmete settete osakaaluga.Having a worldwide distribution in fresh and brackish waters, charophytes are among the most evolved algae. In the water ecosystems, they act as food, habitat and shelter resource and also provide an assessment of the status of the coastal waters. Studies of the species distribution give valuable input on biodiversity assessment. Coastal waters are relatively well studied. Unfortunately, the last investigation dedicated to charophyte species richness in the Estonian inland waters was held 60 years ago. Therefore, the goal of the given thesis is to fill the urgent need to renew information on charophyte biodiversity and give an overview of the present distribution of charophyte species in both Estonian coastal and inland waters based on the most recent data. Analysis of the occurrence patterns of charophytes in relation to environmental preferences was expected to reveal the most important factors influencing the distribution patterns of charophytes. While previous studies reported 16 charophytes species, the present study revealed 22 species of charophytes present in the Estonian waters. Most freshwater species were widespread throughout the country and their distribution reflected the corresponding distribution pattern of the inland water bodies. Brackish-water species were mostly restricted to the shallow, sheltered, soft-bottom archipelago environments, found especially in western Estonia. The factors that turned out to be the most important and that generally define geographical patterns of charophyte communities in the Estonian coastal area are depth, substrate properties and exposure to wave. The sampling-point method leaves out unstudied areas between the sampling localities and where observations have not been carried out. The predictive modeling was used to get a general assessment of the distribution of charophyte species in the coastal area, estimating probable occurrences in relation to the environmental data. Areas, where charophytes are likely to be present might be predicted by depth in the area, wave exposure and proportion of the soft sediment