Etüülalkoholi intoksikatsiooni kliiniline pilt ja olulisemad biokeemilised muutused lastel

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Etanool on kõige enam kuritarvitatud aine nii Lääneriikides, kui ka Eestis. Rohke alkoholi tarvitamisega kaasnevad alkoholist tingitud probleemid ka lastel ja noorukitel. Igapäevase haiglatöö seisukohast oli eesmärgiks uurida alkoholijoobes lastel esinevaid kliinilisi tunnuseid erinevatel joobe raskusastmetel ning kliinilise leiu korrelatsiooni seerumi alkoholi kontsentratsiooniga (SAC), juriidilisest aspektist oli oluline tuvastada seerumi ja vere alkoholi kontsentratsioonide suhe. Samuti oli uuringu eesmärkideks oli teha kindlaks ägeda alkoholi intoksikatsiooniga lastel elutähtsate analüütide (glükoos - Glu, laktaat - Lak, kaalium - K, naatrium - Na) muutuste esinemine ning muutuste seos alkoholi kontsentratsiooniga või hormonaalse (testosteroon, östradiool, progesteroon, kortisool) hetkeseisuga. Uuringus osalesid 3 aasta jooksul (2005-2008) Tartu Ülikooli Lastekliinikusse või Tallinna Lastehaiglasse hospitaliseeritud alkoholijoobes lapsed, kellest kolme uuringuetappi jäi 226-264 last vanuses 8.4-17.9 aastat ning poiste:tüdrukute keskmise suhtega 1.46:1. Alkoholi intoksikatsiooni kliinilises hindamises oli parimaks diagnostiliseks tunnuseks teadvuse häirumise tase, mis korreleerus hästi SAC-ga ning sage leid oli kõne- ja tasakaaluhäired. SAC alusel õige joobe raskusastme määramisel lastel oli tõhusus 67.7%. Arstid hindasid kliiniliselt alkoholijoobe raskemaks ühe astme võrra võrreldes alkoholi kontsentratsiooniga. Seerumi- ja vere alkoholi kontsentratsioonide suhe lastel oli 1.19:1. Uuringu tulemustena selgus, et plasma K, Na, Glu ja Lak taset võiks hinnata kõigil alkoholijoobes hospitaliseeritud lastel ning SAC >1.50 g/L korral peaks biokeemilisi muutusi hindama rutiinselt, kuna alkoholijoobes lastel võib esineda Lak ja Glu taseme tõusu ning K taseme langust erinevate SAC korral. Samas märkimisväärsed muutused on SAC juures üle 1.50 g/L ning esineda võib kriitilises väärtuses hüperlaktineemiat ja hüpokaleemiat. Selgus ka, et alkoholijoobes lastel toimub kortisooli kontsentratsiooni suurenemine, mis seondub Glu ning tüdrukutel progesterooni taseme tõusuga.Ethanol is the most frequently abused drug in the Western countries, including in Estonia. Increasing alcohol consumption is accompanied by the growing problem of alcohol intake by children and adolescents. Aim of the study was to study the prevalence of clinical signs in different alcohol intoxication levels and the correlation with the SAC. The legal purpose was to establish the ratio between serum and blood alcohol concentrations. The aims of the study were also the prevalence of vital biochemical (glucose - Glu, lactate - Lac, potassium - K, and sodium - Na) changes in children with acute alcohol intoxication (AAI), and to establish the impact of serum alcohol concentration (SAC) or hormonal (testosterone, estradiol, progesterone, cortisol) status on the biochemical changes. In the research were all children with acute alcohol intoxication, who were hospitalised in Tartu University Children’s Clinic and Tallinn Children’s Hospital over a 3-year period (2005-2008). There were 226 to 264 children in the age 8.4-17.9 years, forming a male: female ratio of 1.46:1. The severity of alteration of consciousness was the leading sign in the clinical evaluation of children with AAI, and correlated well to the SAC. Disturbances of speech and balance are also common in AAI. The average efficiency to diagnose the right AAI severity group, determined by the SAC, was 67.7% in AAI children. Clinically, doctors tended to estimate the severity of drunkenness to be one level more severe than determined by SAC. The serum and blood alcohol concentrations ratio of 1.19:1 was established, and should be used in children. The most important results in the biochemistry were that plasma Glu, Lac, K and Na levels should be measured in all children hospitalized with AAI, and biochemical changes could be assessed in SAC above 1.50 g/L for hyperlactinaemia, hyperglycaemia and hypokalaemia. Increased plasma cortisol level above reference values is also common finding in children with AAI, and cortisol correlated with plasma glucose level and in girls, with plasma progesterone concentration