Koduste ja töötavate naiste üldoskused Eestis ja Rootsis PIAAC andmetel

Magistritöö eesmärk on analüüsida koduste ja töötavate Eesti ning Rootsi naiste üldoskuste erinevusi, tuua välja oskuste võimalikud mõjutajad ja pakkuda välja lahendusi. Oskuste analüüsi taustateooriateks on inimkapitali ja elukestva õppe teooriad. Eesmärgini jõudmiseks analüüsitakse seni kõige ulatuslikuma täiskasvanute üldoskuste uuringu PIAAC andmeid. PIAAC uuring viidi läbi 24-s riigis üle maailma eesmärgiga teha paremaid poliitikaotsuseid. Magistritöös on põhiprobleemiks seatud naiste üldoskuste vähenemine tööturult eemal olles. Naised on analüüsitavaks sihtrühmaks, sest nemad jäävad enam tööturult eemale kui mehed. Koduseks jäädakse peamiselt perekondlikel põhjustel. Magistritöö uurimus on kvantitatiivne. Kasutatakse lineaarset regressioonanalüüsi, et tuua välja olulisimad üldoskuste mõjutajad. Lisaks on tehtud lihtvõrlused iga üldoskuse kohta 9 naise tausta iseloomustava tunnusega, et täpsemalt uurida mõjutajaid Eesti ja Rootsi naistel erinevate hõiverühmade vahel. Analüüsist selgub, et Eesti naiste oskused on erinevate hõiverühmade vahel suhteliselt sarnased. Rootsi naistel on tulemuste vahed töötavate ja koduste naiste võrdluses palju suuremad. Tulemused näitavad, et lisaks hõivele on oluline silmas pidada erinevaid eluloolisi tunnuseid, näiteks päritolu või haridus, mis võivad oskusi rohkem mõjutada. Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata naistele, kellel on madalam haridus ja kes on mujal sündinud. Töötavate naiste oskuste võrdlus on oluline teema edasiseks uurimiseks, eriti just soolise palgalõhe ning naiste vähese kõrgemate positsioonide hõivamise tõttu. Ka koduste ja töötavate naiste võrdluses saab PIAAC uuringu andmeid kasutada edasiseks uurimiseks, sest taustaküsimustik on väga mahukas ja võimaldab võrdlusi erinevatest probleemipüstitustest, millest antud magistritöö on vaid üks lähenemine.http://www.ester.ee/record=b4501125*es