Organisatsioonikommunikatsiooni korraldus ja vastuvõtt tööstusettevõttes Eesti Energia Kaevanduste näitel

Käesoleva magistritöö eesmärk oli viia läbi uurimus, et selgitada välja, kuidas toimib organisatsioonikommunikatsiooni korraldus ja vastuvõtt tööstusettevõttes Eesti Energia Kaevanduste näitel. Selleks vaadeldi käesoleva töö raames, kuidas kaevandusettevõttes organisatsioonikommunikatsiooni planeeritakse ja teostatakse, kuidas töötajad seda tajuvad ning missugused on sellest tulenevalt olulised kommunikatsioonimõjurid, millega tööstusettevõtte organisatsioonikommunikatsiooni elluviimisel tuleks arvestada. Kokkuvõttes võib välja tuua, et töö käigus suudeti kaardistada mitmed olulised tegurid, millest võiks tulevikus olla kasu nii uurimisobjektiks oleva kaevandusettevõtte organisatsioonikommunikatsiooni parendamisel kui ka teiste tööstusettevõtete spetsialistidel, kes soovivad saada nõu ja juhtnööre tööstusettevõtte organisatsioonikommunikatsiooniga tegelemiseks. Uurimuse käigus viis töö autor läbi neli semistruktureeritud süvaintervjuud, ühe fookusgrupi intervjuu, analüüsis kaevandusettevõtte kolme viimast töötajate rahulolu uuringut ning tegi diskursusanalüüsi ettevõte siselehe artiklitest, milleks olid personali-temaatilised artiklid kolmest erinevast aastakäigust. Järelduste tegemisel kasutas autor taustainfo loomiseks koostatud teoreetilist raamistikku ning lõpetas töö soovitustega nii uurimisobjektiks olnud kaevandusettevõttele kui ka teiste valdkondade tööstusettevõtetele organisatsioonikommunikatsiooni korraldamiseks. Olulisimateks uuringutulemusteks võib töö autori hinnangul pidada kommunikatsiooni eesmärgi defineerimise olulisust, mis tundus esialgu iseenesestmõistetav kuid mille osas ollakse uuringu tulemuste põhjal ettevõttes eriarvamustel. Uuringus tõusid tugevalt esile ka ettevõtte traditsioonid ja ajalugu, mistõttu ei olda ettevõtte tänasele olukorrale vastava kommunikatsiooni vastuvõtmisel nii avatud. Oluliseks oli ka tõestus sellele, et tööstusettevõtte puhul esineb selge piir valgekraede ja sinikraede infokasutuse vahel, mistõttu tuleb neile edastatavat infot ja nende poolt kasutatavaid infokanaleid teabe kohalejõudmiseks selgelt eristada. Huvitavaks uuringutulemuseks oli ka see, et tegelikult on kaevandusettevõtte korporatiivkanalid ja info jagamise viisid üsna mitmekesised ning arvestavad tööstusele omaseid eripärasid (töö vahetustega, erinevates piirkondades, erinevatel ametialadel, erineva kultuuritaustaga jne), kuid sellest hoolimata võib esineda erinevaid kommunikatsioonibarjääre, mille põhjuseks on valdavalt inimfaktor (nt vähene huvi info vastu, ajapuudus, info tõlgendamine vm). Küll aga tuleb arvestada ka mitmete teiste mõjurite ja eripäradega, mille osas on tööstusettevõtte organisatsioonikommunikatsioon tundlik – nt ettevõtte mastaapsus, maatriksjuhtimine, rohked muudatused ja geograafiline laialipaiknemine. Sellest, kuidas nende mõjurite ja eripäradega tööstusettevõtte kommunikatsiooni korraldamisel hakkama saada, oli töös ülevaade nii kaevandusettevõtte erinevate praktikate kui ka töö lõpus jagatud soovituste näol, mis tulenesid töö analüüsist. Käesoleva töö olulisus seisneb tööstusettevõtte organisatsioonikommunikatsiooni valdkonnale vastava juhtmaterjali koostamises ja uuringutulemuste ülevaates, sest varasemalt on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis nimetatud valdkonda vaid vähesel määral uuritud. Tulenevalt töö autori varasemast kokkupuutest tööstusettevõtte kommunikatsioonikorraldusega on autor veendunud, et efektiivsel organisatsioonikommunikatsioonil on (mastaapses) tööstusettevõttes suur roll, mis avaldub kogu ettevõtte organisatsioonikultuuris – seda nii töötajate motivatsiooni, lojaalsuse kui tegelikult ka tootlikkuse ja tootmistulemuste tõstmise ja hoidmise näol. Mida selgemad on ettevõtte eesmärgid ja tegevus ning mida rohkem suudab ettevõte neid töötajatele kommunikeerides omaseks teha, seda rohkem tahavad ka töötajad tulemustesse panustada ning seda edukam on kogu ettevõte tervikuna – nii motiveeritud kollektiivi kui ka tootmis- ja äritulemuste osas. Loodetavasti on ka uurimisobjektiks olnud kaevandusettevõte samal arvamusel ning leiab käesolevast tööst enda tegevuste parendamiseks kasulikke nõuandeid.http://www.ester.ee/record=b4486673*es