Meediarepertuaari uurimise võimalusi Q-meetodil

Q-meetod võib uurija käsutusse anda häid võimalusi põhjalike kvalitatiivsete andmeteni jõudmiseks, ent oluliseks eelduseks sellele on metodoloogia suurepärane tundmine. Q-metodoloogia rakendamine uuringutes eeldab põhjalikku ettevalmistust. Kriitilise tähtsusega on valimi e Q-hulga moodustamine, mis peab katma kogu võimaliku arvamuste „pinna“ nii põhjalikult, kui võimalik (Watts ja Stenner, 2012: 58). Käesolevas töös ilmnes, et valimi moodustamine on keerukas protsess - rahvusvahelise uudismeedia uuringu lõpliku Q-hulga kanalite nimekirja kokkuleppimiseks kulus ligi pool aastat ja isegi siis ei suudetud moodustada ammendavat hulka, kuna inimeste arusaamad uudistest on erinevad ja muutuvad pidevalt. Muidugi aeglustas seda protsessi suur uurijate arv erinevatest riikidest. Uurijate arvu miinus tuli välja ka üliõpilaste tööde analüüsimisel. Uuringuid läbi viinud üliõpilasi oli 47, mis tõi vaatamata selgetele juhtnööridele kaasa palju vigaseid ning hooletuid töid. Järeldusena võib öelda, et Q-meetod nõuab uurijalt kui mitte suurt kogemust, siis põhjalikku meetodiga tutvumist ning suurt hoolsust. Andmete kogumine on Q-meetodi puhul küll aeganõudev, ent võib osutuda oodatust huvitavamaks protsessiks, mis meeldib ka uuritavatele. Mitmed uuringus osalejad tõid välja, et kaartide sorteerimine oli meelelahutuslik ning pani hoolega kaasa mõtlema. Vaieldamatult üks raskemaid osi Q-metodoloogilise uuringu juures on andmete analüüs ning tulemuste tõlgendamine. Need, kel puudub varasem kokkupuude SPSS-iga, peaksid selle enne Q-meetodi juurde asumist kindlasti selgeks tegema, et saavutada vilumus – Q-kaarte, mis vajavad sisse kandmist, võib olla palju. Tulemuste tõlgendamine annab uurijale võimaluse näidata oma interpretatsiooniloogikat ning siin on oluline näha detaile ning luua nendest tervikpilt, sest Q-analüüs annab väga palju andmeid. Leian, et Q-meetod sobib Eesti meediamaastikul kasutamiseks küll, sest tema abil saab eristada mitmeid huvitavaid tendentse inimeste meediarepertuaaris. Näiteks eristusid Q-meetodi abil Meema uuringust erinevad tüübid. Meemaga kattuvaid tüüpe oli vähe ning nende omadused ei ühtinud tihti täielikult käesolevas töös välja tulnud tüüpidega — tekkisid n-ö hübriidtüübid. See näitab, et Eesti meediatarbijate repertuaari on raske üheselt kirjeldada — seda tänu inimeste meediarepertuaari killustatusele, mida on tõestanud nii varasemad uuringud kui ka käesolev töö. Lisaks tekkisid ka täiesti uued, selgelt eristuvad tüübid. Esimene neist on väliskanalitele ja rahvusvahelisele uudistele orienteeritud meediakasutaja, kes on haritud ja hea keeleoskusega. Teda iseloomustab soov valida ise tarbitavad kanalid, mitte rahulduda pakutavaga. Teise tekkinud tüübina võib välja tuua traditsioonilise põhjaga uue meedia kasutaja. Tema meediarepertuaar on väga lai, aga ta on selgelt enda jaoks avastanud tänapäevase tehnoloogia (näiteks interneti kiirus, mobiilsus, interaktiivsed artiklid jne) ja hindab seda kõrgelt. Huvitav tüüp on Yadamsuren-Erdelezi määratlusele vastav „kogu internet on uudis“ meediakasutaja. Tema torkab silma ebaühtlase ja juhusliku meediatarbimisega. Töös on läbivalt kõlanud mõte, et inimeste meediarepertuaar laieneb ja killustub pidevalt, seega võib põhjaliku analüüsi jaoks just Q-metodoloogiline meediarepertuaari uurimine olla vajalik ja Meema viiest tüübist ei pruugi piisata, et mõista inimeste keerulist meediakäitumist. Samas, meediarepertuaari killustatus tähendab ka seda, et suurt ja mitmekülgset valimit on keerukas uurida ja Q-meetodi faktoranalüüsil ei pruugigi faktoreid välja tuua – nagu juhtus käesolevas töös, kui püüti korraga analüüsida kõiki kogutud ja sobivaid ankeete. See loob piirangud Q-metodoloogia kasutamisele Eesti meediamaastikul. Selge võimalusena näen siiski meetodi kasutamist teatud kindlate gruppide meediarepertuaari analüüsimisel, et saada põhjalikku ja detailset ülevaadet ühe grupi meediatarbimise harjumustest. Mida põhjalikum on meediatarbijate tüüpide analüüs, seda parema pildi saame eestlaste meediatarbimisest ja selle põhjal võivad meediaga seotud inimesed ka oma arengusuundi paremini planeerida.http://www.ester.ee/record=b4486368*es