Rekonstruktsioon Siksälä naiste peapärjast

Lõputöö eesmärgiks oli lähemalt uurida Siksälä peapärgade valmistamise tehnilisi võtteid ja nende võimalikke kandmisviise. Selleks rekonstrueerisin matusest CCXX leitud peapärja, püüdes võimalikult täpselt taastada selle algset välimust. Kuna originaalpärja näol on tegu arheoloogilise materjaliga, mis ei ole terviklikult säilinud, võtsin teatud pärjaosade taastamisel eeskujuks aga mõne teise sarnase peapärja vastavad osad. Peapärja rekonstrueerimisel tuli ilmsiks uusi tehnilisi võtteid ning töö käigus tuli lahendada mitmeid probleeme, alates traatide juurde tõmbamisest kuni hävinenud spiraalvõrgendite mustrite taastamiseni. Üldiselt pean rekonstruktsiooni õnnestunuks ning seega ka töö põhieesmärki täidetuks. Valminud peapärjaga viisin modelli abil läbi erinevaid katsetusi, et selgitada välja, kuidas selliseid pärgi kanti. Jõudsin järeldusele, et tõenäoliselt kanti neid laubale toetatuna, nii et pärjasabad rippusid vabalt seljale. Juuksed oli seejuures tõenäoliselt kas lahtiselt või patsidesse punutult. Lõputöö kirjalikus osas tutvustasin oma 2013. aastal kaitstud seminaritöö käigus kogutud andmetele tuginedes Siksälä peapärgi üldiselt, kirjeldasin rekonstruktsiooni protsessi ja põhjendasin selle käigus tehtud valikuid ning arutlesin peapärgade võimalike kandmisviiside üle. Arvan, et käesolev töö on abiks Siksälä peapärgade valmistamise ja kandmise edasiseks uurimiseks ning usun, et peapärja rekonstruktsioon on seejuures heaks täienduseks.http://tartu.ester.ee/record=b2692829~S13*es