Teadlaste ja ajakirjanike vahel tekkinud kommunikatsiooniprobleemid teaduse kajastamisel

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kaardistada teadlaste ja ajakirjanike vahel tekkinud kommunikatsiooniprobleemid teadusteemade kajastamisel ning anda ülevaade võimalikest lahendusvariantidest, mida kumbki osapool näeb teaduskommunikatsiooni protsessis tekkivate tõlgendusprobleemide ära hoidmiseks. Töö empiiriline materjali kogusin semistruktureeritud intervjuudega. Intervjueerisin nelja teadlast ja nelja ajakirjanikku. Ajakirjanike valikul lähtusin faktist, kes peavoolumeedias kõige rohkem teadust populariseerinud on, jõudes niimoodi kõige suurema arvu tavalugejateni. Teadlaste valiku faktoriks sai piisav publikatsioonide arv massimeedias. Tehtud intervjuude tõlgendamiseks analüüsisin neid kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Töö teoreetiline alus tugineb teadusfilosoofia käsitlusel, uudiskriteeriumite ja – faktorite käsitlusel ning neile kahele rajaneva ekspertdiskursuse tõlkimise käsitlusel. Täpsemalt teadusdiskursusest ajakirjanduslikku diskursusesse tõlkimisel. Veel leiab teoreetilisest peatükist rollijaotuste käsitluse, mis kirjeldab stereotüüpsusest, rollide paljususest, vastastikusest usaldamatusest ja vastastikuste rollide mitte mõistmisest tulenevaid probleeme. Empiirilise materjali analüüsist selgus, et teadlaste ja ajakirjanike vahel tekkinud kommunikatsiooniprobleemid teadusteemade kajastamisel on võrdlemisi kompleksed ning tingitud väga erinevatest faktoritest. Lisaks ühest diskursusest teise tõlkimise problemaatikale, olid suurteks murekohtadeks veel rollijaotused, kinnistund stereotüübid, teadmatus üksteise keelest ja töövõtetest, erinev töötempo ja usalduse puudumine.http://www.ester.ee/record=b4417559~S1*es