Objektikäänete kasutamisest sageduse ja markeerituse seisukohalt

Artiklis käsitletakse eesti keele objektikäände varieerumist, nt. Kui rahvas saaks valida Ilvese,siis ta valiks Ilvese ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest,siis ta valiks Ilvest ~ Kui rahvas saaks valida Ilvest,siis ta valiks Ilvese ~ Kui rahvas saaks valida Ilvese,siis ta valiks Ilvest.Lähtume seisukohast, et grammatiliste käänete varieerumine on grammatilise objekti puhul olnud diakroonilisest aspektist laineline, kuid mitte ühesuunaline protsess. Samuti pole see minetanud meie keelesüsteemile loomulikku soomeugrilist olemust. Väite paikapidavust kinnitab artiklis analüüsitav objektikäände kasutus koos tuumverbiga saama ajakirjandustekstides ja fraseologismides. Kirjeldame objektikäände kasutust toetavaid süsteemseid seoseid markeerimatuse/markeerituse ja sageduse mõistete kaudu. Aja jooksul on eesti genitiivist kujunenud kõige markeerimatum grammatiline kääne, mis on suhteliselt väikese kasutussageduse tõttu muutumas marginaalseks. Kõige enam markeeritud ja väga sageli kasutatav on partitiiv, millele vastandub nominatiiv. Objekti käändeeristuse neutraliseerumist võib pidada paradigma lihtsustumisega seotud morfofonoloogiliste protsesside tulemuseks, mida paistab tugevasti mõjutavat lause infostruktuu