Aeg ja aspekt

Artikli eesmärgiks on anda teoreetiline ülevaade aja- ja aspektikategooriast ning siduda eesti aja- ja aspektikäsitlusi maailma keeleteaduse vastavate uurimissuundadega. Ajakategooria puhul tuuakse välja selle deiktiline olemus ehk vajadus pidepunkti järele, ning näidatakse, kuidas lähtepunktist tulenevalt eristuvad absoluutne, relatiivne ja absoluut-relatiivne aeg. Seejärel tutvustatakse Hans Reichenbachi (1947) jooniste alusel üht võimalust, kuidas keelelist aega esitada graafiliselt: näidatakse, kuidas kujutatakse oleviku, mineviku ja tuleviku aega, võttes arvesse kõnehetke, sündmushetke ja vaatlushetke. Aspekti juures seletatakse aspekti mittedeiktilisust, kuid samas rõhutatakse selle seotust ajaga. Artiklis antakse ülevaade grammatilise aspekti tüüpilisest vastandusest, milleks on imperfektiivsus versus perfektiivsus, tutvustatakse Zeno Vendleri (1967) situatsioonitüüpe ning tuuakse esile, et aspektist saab rääkida ka lausest suuremate üksuste puhul. Põgusalt on käsitletud ka aja ja aspekti teiseseid tähendusi.Tense and aspect. The aim of this paper is to give a theoretical overview of the cateories of tense and aspect. An attempt is made to bring together Estonian treatments of tense and aspect with the similar theoretical approaches in the world. In relation to the cateory of tense its deictic nature is emphasized and it is shown how it is possible to distinguish absolute, relative and absolute-relative tense depending on the reference point. Based on the drawings by Hans Reichenbach (1947) a way to represent tense graphically is introduced: it is demonstrated how present, past and future tenses can be represented by using the notions of ’point of speech’, ’point of the event’, and ’point of reference’. In relation to the category of aspect the non-deictic nature of aspect is explained, emphasizing at the same time that regardless of that there still is a connection with the category of tense, only of different nature. The article gives an overview of the typical aspectual distinction of imperfective versus perfective and introduces Zeno Vendler’s (1967) situation types. It also points out that aspect can be a property of discourse segments larger than the sentence. The secondary meanings of tense and aspect are discussed only briefly