Animistlik kõnelemine puudega kahe läänemeresoome näite põhjal

Ülevaade. See artikkel käsitleb puudega suhtlemist vadja ja vepsa rahvakultuuris. Vaatluse all on kaks juhtu, kus metsas marju-seeni korjav inimene on toonud puule (kuusk; kask) toiduandi ning puud kõnetades palunud temalt head korjesaaki või tervist. Vadja informant on ka metsas mälestanud teadmata surnuid. Lisaks personaalse suhtluspartneri või vahendaja rollile võib puud vaadelda ka laiemas usundilises (kosmogoonilises) ja kombestikulises kontekstis. Need juhud pakuvad huvi kui animistliku maailmavaate kajastused läänemeresoome rahvastel. Ühtlasi kutsuvad nad üles arutlema laiemalt läänemeresoomeliku ontoloogia üle, milles šamanistlik kultuuritüüp hakkas hiljemalt rauaajal asenduma teadjakesksega.Abstract. Madis Arukask: Animistic communication with trees based on two Finnic examples. The article deals with communication with trees in the Votian and Vepsian folk cultures. Two cases are observed where people picking berries or mushrooms in the forest offered food to trees (a spruce and a birch), asking for berries-mushrooms and/or good health in return. The Votian informant also commemorated missing dead people at the same time. The tree can be seen as a communication partner or mediator. In addition, the communication can be analyzed in a broader cosmogonic or ritual context. These cases reflect the animistic worldview and the ontology of the traditional way of life of Finnic peoples, where a shamanistic type of culture was gradually replaced by a tedai/teadja (“the-one-who-knows”)-centred one, not later than the Iron Age.Keywords: animism; communication with trees; Finnic folk belief; the-one-who-knows; Vepsian; Votia