Eesti 15–16aastaste koolinoorte uimastitarvitamine (sh tubakatooted, alkohol ja muud psühhoaktiivsed ained) rahvusvahelises võrdluses

Taust ja eesmärk. Noorte uimastitarvitamine on oluline rahvatervishoiu probleem, kuna uimastite tarvitamine mõjutab negatiivselt veel väljakujunemata närvisüsteemi ja halvendab nii noorte füüsilist kui ka vaimset tervist. Artikli eesmärk oli kirjeldada Eesti 15–16aastaste koolinoorte uimastitarvitamist (tubakatooted, alkohol, kanep ja muud psühhoaktiivsed ained), võrreldes seda 2019. aasta Euroopa kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamise uuringus (ESPAD) osalenud lähiriikidega (Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga) ning kõigi ESPADis osalenud riikide keskmisega.Metoodika. Töö põhines 2019. aastal korraldatud läbilõikelise uuringu „Euroopa kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamine” (ESPAD) andmetel. Eestis koosnes lõplik valim 2520 õpilasest.Tulemused. Elu jooksul oli Eesti koolinoortest vähemalt korra suitsetanud tavasigarette 48%, e-sigarette 54%, alkoholi oli tarvitanud 82% ja purjus olnud 34%. Narkootikumidest oli enim tarvitatud kanepit – 20%, muid narkootikume 9% õpilastest. Retseptiravimeid (uinutid/rahustid) oli väärkasutanud 15% kõigist vastajatest. Viimasel küsitluseelsel kuul oli tavasigarette suitsetanud 20% ja e-sigarette 15%, alkoholi tarvitanud 37%, purjus olnud 9% ning kanepit tarvitanud 7% koolinoortest. Igapäevaselt suitsetas tavasigarette 9% ja e-sigarette 3% koolinoortest. Probleemset kanepi tarvitamist esines viimase aasta jooksul 4%-l koolinoortest. E-sigarette ja kanepit tarvitasid mõnevõrra rohkem poisid, alkoholi (viimasel kuul) ning retseptiravimeid arsti korralduseta tüdrukud.Üldjoontes oli Eesti koolinoorte uimastitarvitamise levimus suurem võrreldes Soome ja Rootsiga, üsna sarnane Leeduga, kuid väiksem kui Lätis. Peaaegu kõigi võrreldud uimastite vaates oli Eesti koolinoorte hulgas uimastitarvitamise kogemusega noori võrreldes ESPADi keskmisega rohkem.Järeldused. Eesti koolinoored tarvitasid uimasteid ESPADi keskmisest veidi enam, kuid võrreldes Soome ja eriti Rootsiga märgatavalt rohkem. Seega on koolinoorte uimastitarvitamise ennetus Eestis jätkuvalt oluline rahvatervishoiu ülesanne ja veelgi põhjalikumalt peaks uurima, mida on väiksema uimastitarvitamise levimusega lähiriigid teinud ennetuses teisiti ning kas ja kuidas saaks seda kogemust Eestis rakendada