Lapsekesksele kasvatusele üleminek on alushariduse valdkonnas olnud üks olulisimaid eesmärke alates Eesti taasiseseisvumisest. Selle eesmärgi täitmisel on õpetajatele abiks olnud Hea Alguse programm, milles rõhutatakse lapse individuaalsuse toetamist valikute võimaldamise ja last toetava pedagoogilise praktika kaudu. 2008. aastal tehtud kirjaliku küsitlusega selgitati välja, milliseid erinevusi esineb Hea Alguse programmi rakendavate ja mitterakendavate õpetajate hinnangutes oma tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis. Küsimustiku koostamise aluseks oli rahvusvahelise Hea Alguse Ühingu õpetajate hindamise standard. Uuringu tulemustest ilmneb, et Hea Alguse rühmade õpetajad rakendasid enda hi...
Artikli eesmärk on vaadelda, kuidas õpetajad tajuvad koostöise koolikultuuri aspekte esimesel j...
Uurimuse eesmärk on välja selgitada, milline on õpilasfirmade programmi roll noorte sotsiaalset...
Koostöine õpikultuur võimestab õpetajaid, suurendab eneseusaldust, annab julgust situatsioone juhtid...
Lapsekesksele kasvatusele üleminek on alushariduse valdkonnas olnud üks olulisimaid eesmärke al...
Viimase aja rahvusvaheline tendents alushariduses on koolistumine ehk õppe- ja kasvatustegevuse suur...
Õpioskuste teadlik arendamine, kus õpetajad lastevanematega õpilasi süsteemselt juhendavad, on dista...
Rahvusvahelise PISA võrdlusuuringu fookuses oli 2018. aastal funktsionaalne lugemisoskus, mille hind...
Õppeedukus on üks peamistest näitajatest, mille põhjal ennustada edasist töist edu. Samas on varasem...
Kaasavas hariduses rõhutatakse sidusama ühiskonna loomise eesmärgil võrdset õigust haridusele. Õppij...
Eesti uus haridusstrateegia rõhutab muutunud õpikäsituse raames vajadust toetada õppija individuaals...
Taust ja eesmärk. Avalik teadaanne Valga ja Põlva sünnitusosakonna sulgemise otsuse kohta märtsis 20...
Väikelaste kokkupuude puutetundlike ekraanidega algab juba imikueas ning esimese eluaasta jooks...
Globaliseeruvas ühiskonnas muutub järjest olulisemaks mitme keele õppimine juba koolieelses eas. Pak...
Sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste omandamisest võidavad kaasava hariduse kontekstis väga erinevad õ...
Taust. Eestis on vastsündinute kuulmise skriiningut korraldatud alates 2004. aastast. Seda on rahast...
Artikli eesmärk on vaadelda, kuidas õpetajad tajuvad koostöise koolikultuuri aspekte esimesel j...
Uurimuse eesmärk on välja selgitada, milline on õpilasfirmade programmi roll noorte sotsiaalset...
Koostöine õpikultuur võimestab õpetajaid, suurendab eneseusaldust, annab julgust situatsioone juhtid...
Lapsekesksele kasvatusele üleminek on alushariduse valdkonnas olnud üks olulisimaid eesmärke al...
Viimase aja rahvusvaheline tendents alushariduses on koolistumine ehk õppe- ja kasvatustegevuse suur...
Õpioskuste teadlik arendamine, kus õpetajad lastevanematega õpilasi süsteemselt juhendavad, on dista...
Rahvusvahelise PISA võrdlusuuringu fookuses oli 2018. aastal funktsionaalne lugemisoskus, mille hind...
Õppeedukus on üks peamistest näitajatest, mille põhjal ennustada edasist töist edu. Samas on varasem...
Kaasavas hariduses rõhutatakse sidusama ühiskonna loomise eesmärgil võrdset õigust haridusele. Õppij...
Eesti uus haridusstrateegia rõhutab muutunud õpikäsituse raames vajadust toetada õppija individuaals...
Taust ja eesmärk. Avalik teadaanne Valga ja Põlva sünnitusosakonna sulgemise otsuse kohta märtsis 20...
Väikelaste kokkupuude puutetundlike ekraanidega algab juba imikueas ning esimese eluaasta jooks...
Globaliseeruvas ühiskonnas muutub järjest olulisemaks mitme keele õppimine juba koolieelses eas. Pak...
Sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste omandamisest võidavad kaasava hariduse kontekstis väga erinevad õ...
Taust. Eestis on vastsündinute kuulmise skriiningut korraldatud alates 2004. aastast. Seda on rahast...
Artikli eesmärk on vaadelda, kuidas õpetajad tajuvad koostöise koolikultuuri aspekte esimesel j...
Uurimuse eesmärk on välja selgitada, milline on õpilasfirmade programmi roll noorte sotsiaalset...
Koostöine õpikultuur võimestab õpetajaid, suurendab eneseusaldust, annab julgust situatsioone juhtid...