Eesti kõrgharidus institutsionaalse akrediteerimise tulemuste taustal ehk Mida juhid peaksid teadma

Artikli aluseks on 2014. aastal Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuris tehtud institutsionaalse akrediteerimise hindamisaruannete kvalitatiivne analüüs, millega selgitati välja Eesti kõrgkoolide peamised tugevad ja nõrgad küljed. Artikli eesmärk on teavitada haridusüldsust rahvusvaheliste ekspertide hinnangutest ja soovitustest Eesti kõrgkoolidele ning pakkuda kõrgkoolide juhtkondadele tuge tõenduspõhiste muudatuste tegemisel. Uuringu valimi moodustasid kümme kõrgkooli, mis olid 2014. aasta juuniks positiivselt akrediteeritud. Analüüsi tulemused osutasid, et kõrgkoolid on edukad personali- ja ressursijuhtimises, nende taristu on väga heal tasemel ning üldjuhul on kõrgkoolide lõpetajad konkurentsivõimelised nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Uuringust ilmnes ka selge vajadus kõrgkoolide tegevust fookustada, arendada piiratud ressursi tingimustes neid valdkondi, milles ollakse tugevad, ning loobuda valdkondadest, kus puudub kriitiline hulk üliõpilasi ja/või heal tasemel õppejõude. Vaja on muuta kõrgkoolis õppimise ja õpetamise paradigmat, liikudes traditsioonilise õppejõu- ja ainekeskse õpetamise juurest iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava koostöise õppimise ja õpetamise suunas. Eesti kõrghariduse kestlikkuse seisukohast on samuti oluline lisada rahvusvaheline mõõde kõikidesse kõrgkooli põhiprotsessidesse, sh nendes kõrgkoolides, mis on orienteeritud ainult siseturule.  Summar