Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris käsitletakse koolijuhtimise ja ‑korralduse valdkonda, esitatakse uut teavet haridussüsteemi kvaliteedi tagamise kohta ning antakse ülevaade õppeasutuse juhtimise eri tahkudele omasest teoreetilisest käsitlusviisist. Temaatiliselt võib artiklid jagada kaheks. Esimesse rühma kuuluvad artiklid, mis pakuvad laiemat, riigi või lausa Euroopa tasandil analüüse haridusprotsesside juhtimise ja korraldamise (ka hariduspoliitika) kohta. Teise osa moodustavad artiklid, mis käsitlevad juhtimisteemasid õppeasutuse tasandil. Artiklid pakuvad lähtematerjali nii uurijatele kui ka õppeasutuste tegevjuhtidele, et edaspidi veelgi efektiivsemalt õppureid koolitada ning muuta koolikeskkond töötajatele sobilikumaks
Kaasava hariduskorralduse kohaselt leitakse õppijatele haridusvõimalused kohalikus kogukonnas koos e...
2013. aasta sügisel ilmusid kokkuvõtted kahest rahvusvahelisest haridusvõrdlusest: PISAst ja PIAACst...
Doktoriõppe eesmärkide mitmekesistumine ja muutused doktoriõppe korralduses on andnud ainestikku eri...
Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris käsitletakse koolijuhtimise ja ‑korralduse valdkonda, esit...
Õpetajakoolitusel on kaalukas roll kujundada tulevastes õpetajates positiivne hoiak kaasava hariduse...
Kaasava hariduse eesmärk on suurendada haridussüsteemi võimekust jõuda kõikide õppijateni, põhilisek...
Kaasava hariduse teemalise õpetajakoolituse arendamine on aktuaalne nii Eestis kui ka rahvusvahelise...
Eesti uus haridusstrateegia rõhutab muutunud õpikäsituse raames vajadust toetada õppija individuaals...
Õpetajatöö on stressirohke ja pingete tõttu võidakse ametist loobuda. Ühed pingete põhjused on ...
Selles artiklis keskendume õpetajaharidusele ja õpetaja professionaliseerumisele, käsitledes neid te...
Haridusleksikon koondab tähestikulises järjekorras esitatuna 43 artiklit hariduse ja kasvatuse peami...
Käesolev aruanne on valminud PIAAC uuringu temaatiliste aruannete sarjas ning annab ülevaate Eestis ...
Artikkel tugineb uuringule, mille fookuses on mitteformaalõppe tähendus ja diskursuse muutus Eesti a...
Käesolev aruanne keskendub PIAAC uuringus tuvastatud kõrge ja madala funktsionaalse lugemisoskuse, ...
Kaasava hariduse põhimõtte järgi on oluline, et õpetaja märkaks õpetamisel laste hariduslikke erivaj...
Kaasava hariduskorralduse kohaselt leitakse õppijatele haridusvõimalused kohalikus kogukonnas koos e...
2013. aasta sügisel ilmusid kokkuvõtted kahest rahvusvahelisest haridusvõrdlusest: PISAst ja PIAACst...
Doktoriõppe eesmärkide mitmekesistumine ja muutused doktoriõppe korralduses on andnud ainestikku eri...
Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumbris käsitletakse koolijuhtimise ja ‑korralduse valdkonda, esit...
Õpetajakoolitusel on kaalukas roll kujundada tulevastes õpetajates positiivne hoiak kaasava hariduse...
Kaasava hariduse eesmärk on suurendada haridussüsteemi võimekust jõuda kõikide õppijateni, põhilisek...
Kaasava hariduse teemalise õpetajakoolituse arendamine on aktuaalne nii Eestis kui ka rahvusvahelise...
Eesti uus haridusstrateegia rõhutab muutunud õpikäsituse raames vajadust toetada õppija individuaals...
Õpetajatöö on stressirohke ja pingete tõttu võidakse ametist loobuda. Ühed pingete põhjused on ...
Selles artiklis keskendume õpetajaharidusele ja õpetaja professionaliseerumisele, käsitledes neid te...
Haridusleksikon koondab tähestikulises järjekorras esitatuna 43 artiklit hariduse ja kasvatuse peami...
Käesolev aruanne on valminud PIAAC uuringu temaatiliste aruannete sarjas ning annab ülevaate Eestis ...
Artikkel tugineb uuringule, mille fookuses on mitteformaalõppe tähendus ja diskursuse muutus Eesti a...
Käesolev aruanne keskendub PIAAC uuringus tuvastatud kõrge ja madala funktsionaalse lugemisoskuse, ...
Kaasava hariduse põhimõtte järgi on oluline, et õpetaja märkaks õpetamisel laste hariduslikke erivaj...
Kaasava hariduskorralduse kohaselt leitakse õppijatele haridusvõimalused kohalikus kogukonnas koos e...
2013. aasta sügisel ilmusid kokkuvõtted kahest rahvusvahelisest haridusvõrdlusest: PISAst ja PIAACst...
Doktoriõppe eesmärkide mitmekesistumine ja muutused doktoriõppe korralduses on andnud ainestikku eri...