Artikkel käsitleb 1950ndate lõpul ja 1960ndate esimesel poolel sündinud nõukogudeaegse kõrgharidusega spetsialistide kultuurilise kapitali uuendamist siirdeajal tööalases täiendus- ja ümberõppes osalemise kaudu. Kvalitatiivse uuringu tulemuste põhjal selgus, et nõukogudeaegse kõrgharidusega keskealiste praegune põlvkond suutis siirdeajal püsida aktiivses tööhõives suurel määral tänu osalemisele elukestvas õppes. Samas ei suutnud intervjueeritavad omandada siirdeaja baasoskusi (võõrkeel, arvutioskus) sellisel tasemel, mis annaks neile konkurentsieelise digitaalses ühiskonnas. Uurimistulemused võimaldavad väita, et keskealiste kõrgharidusega inimeste väheste baasoskuste põhjused peituvad suurel määral siirdeaja kultuuris, elukestva õppe polii...