Eesti ajakirjanike tunnetatav heaolu ja turvalisus

Minu töö eesmärk oli välja selgitada, milline on Eesti ajakirjanike tunnetatav heaolu ja turvalisus ning kuidas ajakirjanikud tunnetavad tuge ning kaitset ajakirjandusorganisatsiooni poolt. Teine oluline eesmärk, mis tekkis meil juhendajaga artikli kirjutamise protsessis, oli kaardistada, kuidas jõuab vaenulikkus ajakirjanikuni. Selleks uurisin ka, millise vaenulikkusega ajakirjanikud enda tööd tehes kokku puutuvad. Püstitasin kolm uurimisküsimust, millele soovisin töös vastust leida. Kasutasin töös kvalitatiivseid meetodeid, sealhulgas viisin läbi kaksteist poolstruktureeritud intervjuud Eesti ajakirjanikega. Hiljem analüüsisin neid kasutades kvalitatiivset sisuanalüüsi, mis võimaldas pöörata tähelepanu ka harva esitatud nähtustele. Töö valimi puhul selgus, et paljudel intervjueeritavatel on olnud tööalases elus olukordi, kus nad pidid enda turvalisuse pärast muretsema. Vaatamata sellele tundsid end enamik ajakirjanikke end tööalases elus pigem turvaliselt. Sellest järeldub, et ohutunnet põhjustavad üksikud olukorrad, kus oht ajakirjaniku elule on nende hinnangul tõsine. See ohutunne aga kiiresti vaibub kui ajakirjanik naaseb enda töörutiini. Riivese (2019) töö valimi puhul pidasid kõik intervjueeritavad ajakirjanikud rünnakuid ja põhjendamatu negatiivset tagasisidet normaalseks osaks enda tööst. Minu valimi puhul ütlesid vaid mõned meesajakirjanikud, et rünnakuid ei saa normaalseks pidada, kuid siiski nentisid, et ajakirjanike vastased rünnakud on paratamatus. Naisajakirjanikud rõhutasid, et ühiskond peab muutuma, mitte ajakirjanikud peavad leppima sellega, et neid rünnatakse. Selgus, et survestamine ja vaigistamine tekitab ajakirjanikus nii palju negatiivseid emotsioone, et ajakirjanik keeldub teatud teemade kajastamisest. Sarnasel moel ei taha arvamusloo pärast vihalaviini alla sattunud ajakirjanik enam arvamuslugusid kirjutada. Minu tööst järeldub ka see, kui vähe tuge ja abi ajakirjanikud Eestis saavad ning oskavad küsida. Nende negatiivseid kogemusi pisendavad nii ülemused kui ka nende endi kolleegid