Isikliku raamatukogu haldamine sotsiaalkataloogis

Minu lõputöö eesmärgiks oli uurida võimalusi isikliku raamatukogu haldamiseks sotsiaalkataloogis ning leida selleks sobivaim variant. Eesmärgi saavutamiseks püüdsin leida vastuseid kahele küsimusele: 1. Millised on lugejate ootused sotsiaalkataloogidele? 2. Milline olemasolevatest sotsiaalkataloogidest neile ootustele kõige paremini vastab? Lõputöös kasutasin kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Uurimistööks võrdlesin viie suurema aktiivse sotsiaalkataloogi funktsionaalsust ning seejärel küsitlesin lugemishuvilisi, et selgitada välja nende eelistused sotsiaalkataloogide omaduste osas. Küsimustiku koostasin Google Forms keskkonnas ja vastajad värbasin peamiselt „Lugemise väljakutse“ grupist Facebookis. Küsitlusele vastajad pidasid kõige olulisemateks kataloogi omadusteks võimalust kataloogi telefonis või tahvelarvutis kasutada; märkida raamatute välja laenamist; raamatute kohta märkmete või arvustuste lisamist; ning eestikeelset kasutajaliidest. Neile nõudmistele vastab kõige paremini LibraryThing, kus on kõik need funktsioonid olemas. See ei näi kokku sobivat praeguse käitumismustriga, kus LibraryThing kataloogi kasutajaid on mitu korda vähem kui Goodreadsil. Niisugust erinevust saab selgitada teistsuguse eesmärgiga – Goodreadsi kasutatakse just sotsiaalkataloogina ehk oma lugemiskogemuste jagamiseks, mitte isikliku raamatukogu kataloogimiseks. Selleks piisab Goodreadsi võimalustest. Kuna tegemist oli esimese seda laadi uuringuga Eestis, siis vajaks see kindlasti kordamist ning laiendamist ka muudele isikliku raamatukogu haldamise meetoditele peale sotsiaalkataloogide, sealhulgas kogu paigutusele kui kogu haldamismeetodile