Nügimise rakendamine 16-19aastaste noorte valimisaktiivsuse tõstmiseks Põlva valla kaasava eelarve hääletuse näitel

Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse nügimise potentsiaalset panust kaasava eelarve hääletamise aktiivsuse tõstmiseks noorte seas vanuses 16–19. Teema aktuaalsus tuleneb asjaolust, et kaasava eelarve menetlemine on Eestis järjest populaarsem, ent hääletamise aktiivsus on madal, sealhulgas noorte seas. Käitumisökonoomika valdkonda kuuluva nügimise rakendamine on varasemates uurimustes näidanud, et suudab luua valijakäitumises positiivset muutust. Eestis on aga nügimine poliitika kujundamise vahendina uudne. Seetõttu seati uurimustöö eesmärgiks vastata küsimusele: “kuidas omavalitsused saaks noori efektiivsemalt hääletamisse kaasata rakendades nügimist?” Uurimisküsimusest tulenevalt võrreldi omavahel varasemaid nügimisel põhinevaid sekkumisi, mida on uuritud eesmärgiga tõsta hääletamise aktiivsust. Nende põhjal disainiti sekkumine, mille mõju mõõtmiseks tehti Põlva valla 16–19aastaste koolinoorte seas juhuslikustatud kontrolluuring. Uuringus testiti, kas nügimisel põhinev sekkumine tõstab noorte seas hääletama minemise kavatsust. Lisaks esitati päringud Eesti omavalitsustele, et täiendada teavet noorte valimisaktiivsuse kohta, mis oli oluline poliitikasoovituste esitamiseks. Empiirilise osa analüüsi tulemusena ei suudetud tõendada nügimise olulist positiivset mõju hääletama minemise kavatsuse suurendamisel. Sellest olenemata pakkus see siiski täiendust Eestis võrdlemisi vähe uuritud nügimise, noorte hääletamise aktiivsuse ja kaasava eelarve kohta.https://www.ester.ee/record=b5507380*es