Vangistuse mõju kinnipeetava perekonnale

Bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada, millised on vangistuse mõjud kinnipeetava perekonnale. Selleks kirjeldasin kõigepealt, kuidas mõjub vangistus kinnipeetavale endale. Tuleb välja, et vangistus mõjub kinnipeetavale pigem kurnavalt ja raskelt – seda mõjutavad vangla keskkond, kinnipeetava enda vaimne tervis ning suhted lähedastega. Ka peale vangistust võib kinnipeetaval olla raske tagasi ühiskonda sulanduda, kuna vangistusega käib kaasas häbimärgistav stigma, mis võib pärssida tööhõivet ning suhteid perekonna või tulevaste kaaslastega. Ka perekonda mõjutab perekonnaliikme vangistus väga palju – puruneda võivad abielud, suhted lastega ning kaugemate perekonnaliikmete või sõprade ja tuttavatega. Kinnipeetava perekonnal on perekonnaliikme vangistuse ajal tihtipeale ka majanduslikult raske, kuna lisaks igapäevastele väljaminekutele ja pere ülalhoidmisele peab olema ressurssi ka täiendavateks väljaminekuteks – kohtukulud, telefonikõned ja külastused vanglasse. Samuti on bakalaureusetöös välja toodud ka statistika Eesti kohta – kinnipeetavate arv viimase 10 aasta jooksul on märgatavalt vähenenud. Seda näeb eriti hästi alaealiste kinnipeetavate numbritest, mis on aastatega vähenenud 10-kordselt. Lisaks toetab Eesti vanglasüsteem ka neid kinnipeetavaid, kes on väikelaste emad ja soovivad enda laste kasvatamisel olemas olla. Selleks, et saada teada, kuidas perekonnaliikme vangistus perekonda mõjutab, viisin läbi seitse poolstruktureeritud intervjuud. Kõige tugevamalt tulid esile vaimsed ja majanduslikud mõjutused, sest perekond peab harjuma olema üksinda ning üksi teenima. Edasistes uuringutes saab näiteks uurida, kas ja millised on vangistuse positiivsed küljed kinnipeetavale endale ning samuti ka tema perekonnale. Nii tekiks võrdlusmoment negatiivsete ja positiivsete aspektide vahel. Samuti saaks neid samu mõjutusi uurida ka kvantitatiivselt, et saaks hea ülevaate, milliseid tulemusi saaks üldistada. Võimalus on uurida spetsiifilisemalt ka vangistuse mõju lastele