Foreign matter in certified composts derived from biowaste

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalBiolagunevate jäätmete taaskasutuseks on kompostimine parim käitlusviis. Kompostimine võimaldab vähendada jäätmejaamadesse ladestatavatest jäätmetest eralduvaid kasvuhoonegaase ning valmiskompost on väärtuslik mullaparandaja, mis pakub alternatiivi mineraalväetistele. Eestis on viis jäätmejaama, millele on omistatud sertifikaat biojäätmetest komposti valmistamiseks. Sertifitseeritud kompost peab vastama kõigile seadusandluses sätestatud nõuetele. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on välja selgitada kas ja millises mahus leidub sertifitseeritud kompostides mullale mitteomast biolagunematut materjali ja millistes fraktsioonides ning millisest materjalist nimetatud objektid on. Selleks kasutati kuue erineva partii valmiskomposte, mis esmalt õhk-kuivatati ning sõeluti seitsme erineva suurusega fraktsioonidesse suurusega <1 mm kuni >10 mm. Iga proovi uuriti ükshaaval. Võõrised eraldati proovidest kasutades visuaalset vaatlust ja magnetit. Võõrised eraldati materjali alusel ning kõigi proovide puhul kaaluti eraldi metallist, klaasist ja plastist võõrised. Plasti puhul määrati lisaks massile ka proovidest eraldatud osakeste pindala. Magistritöö tulemusel leiti, et kuuest kompostist nelja puhul oli võõriste hulk piirnormist suurem. Visuaalse vaatluse käigus oli võimalik plasti ja klaasi orgaanilisest materjalist eristada ka kõige väiksemas fraktsioonis, milles osakeste suurus oli väiksem kui 1 mm. Peamiselt leidus võõriseid väiksemates fraktsioonides; 2-4 mm ja 1-2 mm. Massi poolest moodustas võõristest enamuse metall. Ühiku kaupa loendades oli kõige rohkem plasti osakesi. Keskmiselt leiti 250 grammi komposti kohta 19-118 ühikut võõriseid massiga 0,79-3,36. Enim võõriseid sisaldanud toote puhul oli plastist osakeste pindala 250-grammises proovi kohta keskmiselt 12,48 cm2 . Suurim hulk võõriseid leiti kompostist, mille tootmiseks oli lisaks aia- ja haljastujäätmetele kasutatud köögi- ja sööklajäätmeid. Antud toote puhul oli kogu lähtematerjal enne kompostimist purustatud ilma biolagunematuid materjale eemaldamata. Kuigi jäätmekäitlejad rakendavad komposti tootmisel nii eel- kui järelkäitluse käigus erinevaid võtteid biolagunematu materjali eemaldamiseks, leiti käesoleva magistritöö raames uuritud nelja toote puhul kuuest visuaalse vaatluse käigus lubatust rohkem võõriseid. Töö tulemused viitavad, et valmiskompostis võõriste vältimiseks on väga oluline, et biolagunevad jäätmed oleks võõristest vabad juba tekkekohas kogudes. Eestis ei ole varem sellist uuringut läbi viidud ning antud töö tulemused võivad olla oluliseks lähtekohaks järgnevateks uuringuteks.Composting is the best way to recycle biodegradable waste. It helps reduce the amount of greenhouse gas emissions from landfills. Mature compost is also a valuable soil improver offering a good alternative to mineral fertilisers. There are five recycling facilities in Estonia that are certified to produce high quality compost from biowaste. Compost certified as a product needs to meet all standards set by the legislation in force. The maximum amount of foreign matter allowed in compost is 0,5% of dry weight. The purpose of this study is to confirm whether there are man-made contaminants in certified composts, which fraction of compost contains the most foreign particles and of which material. Six different patches of composts were used. These were all air-dried and sieved to seven different fractions ranging from 10 mm. Each sample was visually checked for foreign particles and metals were removed by using a magnet. The retrieved foreign particles were sorted by materials and weighed in following groups: metals, glass, and plastics. In addition to weight the surface area of the plastics was calculated. The results of this thesis found concentrations of foreign particles above the 0,5% norm in four of the six composts studied. It was possible to extract particles of glass and plastics even from the smallest of fractions, which was