Analysis of the Wildlife Estates Label evaluation methodology and evaluation of the label perspective in Estonian forest management

Magistritöö Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalErinevates keskkondades ning raamistikes toimetavate maaomanike tegevuse võrdlemiseks kasutatakse standardiseeritud sertifikaate ja märgiseid. Eestis kasutatakse eelkõige puidu turustamisega seotud sertifikaate – FSC-d ja PEFC-d. Sertifikaadi omamine tagab kolmandatele osapooltele info selle kohta, et puidu päritolu on teada ja et seda metsa on majandatud jätkusuutlikult. Euroopa maaomanikud on loonud eraalgatusliku ja omaniku vabatahtlikkusel põhineva Wildlife Estates märgise, mis näitab, et maaomanik panustab aktiivselt oma tegevusega bioloogilise mitmekesisuse suurendamisse ning ökosüsteemide taastamisse. Magistritöö eesmärk on hinnata Wildlife Estates märgise hindamismetoodika sobivust Eesti kontekstis Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna näitel. Antud töö põhjal saab vastata küsimusele, kas märgis sobib Eesti metsamajandusse. Magistritöös tuuakse välja märgise tugevused ja nõrkused. WE märgist võrreldakse PEFC ja FSC sertifikaatidega, et vastata küsimusele, miks Eesti maaomanikud peaksid WE märgist eelistama puidusertifikaatidele. Ühtlasi kaardistatakse märgise taotlemise motiive ning võimalikke arengusuundasid märgisega kaasnevate hüvede osas. Märgis pakub uudset lahendust eraloodushoiu edendamiseks, põhinedes omaniku vabatahtlikkusel ja vastutusel. Kuna märgise hindamismetoodikas on paljud kriteeriumid sellised, mida omanik on kohustatud täitma seadusandlusest tulenevalt, on omanikul paljudel juhtudel märgist võimalik lisameetmeid rakendamata taotleda. See on ka üks märgise tugevusi, mistõttu võib julgustada omanikke märgist taotlema. Märgise taotlemise motiivid põhinevad usaldusel, otsustamisvabadusel, teadmistel, rahaliste hüvede pakkumisel ja õiglusel. Usaldatavuse suurendamiseks peaks märgis tulevikus saavutama riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasemel tunnustuse. Otsustusvabaduse tagab lepingu pikkus ja seotus. Märgist taotletakse viieks aastaks, mis tagab jätkusuutlikkuse ja samas annab uutele omanikele võimaluse näha, kas võrgustik pakub neile piisavalt hüvesid selleks, et loodushoidu panustada. Teadlikkuse suurendamise eelduseks on maaomanike vaheline tihe koostöö ja maaomandite kontrollitud avamine (avatud talude päev, matkarajad jne) ning publikatsioonides osalemine. Rahalisi hüvesid on võimaik siduda juba olemasolevate toetusmeetmetega. Looduskaitseliste piirangute leevendamine märgist omavate omanike kinnistutel suurendab omanike silmis õiglustunnet. Tulevikus peaksid omanikud ise näitama initsiatiivi märgise taotlemiseks.Standardized certificates and labels are used to compare the performance of landowners in different environments and frameworks. In particular, certificates related to the marketing and supply chain of timber are used in Estonia – FSC and PEFC. Having a certificate or label provides information to third parties that the origin of the timber is known and that the forest has been managed sustainably. European landowners have created a private and voluntary label called Wildlife Estates, which shows that landowners are actively contributing to increase biodiversity and to restore ecosystems. The aim of the master’s thesis is to analyze the suitability of the Wildlife Estates label evaluation methodology in the Estonian context on the example of the Järvselja Training and Experimental Forestry District. Based on this work, the question whether the label is suitable for Estonian forestry can be answered. The strengths and weaknesses of the label are also highlighted. The WE label is compared to PEFC and FSC certificates to answer the question of why Estonian landowners should prefer the WE label to timber certificates. The motives for applying for the label and possible developments in the benefits of the label are also mapped. The label offers an innovative solution for promoting private conservation, based on the voluntary and responsible nature of the owner. As many of the criteria in the label evaluation methodology are those that the owner is required to meet Under the legislation, in many cases the owner can apply for the label without taking further actions. This is also one of the strengths of the label, which is why owners can be encouraged to apply for the label. The motives for applying for the label are based on trust, freedom of choice, knowledge, the provision of financial benefits and justice. In order to increase credibility, the label should be recognized at national or local level. Freedom of decision is guaranteed by the length and connection of the contract. The label is applied for five years, which ensures sustainability and at the samet ime gives new owners the opportunity to see if the network offers them enough benefits to contribute to nature conservation. A prerequisite for raising awareness is cooperation between landowners and the controlled opening of land (open farm days, hiking trails etc) and participation in publications. Financial benefits can be linked to existing support measures. Easing nature conservation restrictions on the properties of the owners of the label increases the sense of justice. In the futuure, owners should take the initiative to apply for the label