Lehisepuistute kordusmõõtmine Järvseljal ja lehiste kasvu analüüs

Teatavasti on metsa kasvu uurimisel traditsiooniliseks andmeallikaks katsealade või proovitükkide mõõtmistulemused. Viimase saja aasta jooksul on rajatud erinevate uurijate poolt tuhandeid proovitükke, kuid üsna väike osa neist on säilinud või korrektselt dokumenteeritud (Kiviste ja Hordo 2002). Eristatakse ajutisi ja püsiproovitükke, vastavalt sellele, kas proovitükid või katsealad on looduses kordusmõõtmiseks leitavad või mitte. Soome Metsainstituudi kogemustest (Hynynen et al 2002) saab järeldada, et usaldusväärsete kasvumudelite loomiseks peaks proovitükke mõõtma vähemalt 15-20 aasta jooksul 3-4 korda. Järvseljal on rajatud pikaajalisi katsealasid rohkem kui 100 aastat, kuid paraku pole kõiki mõõtmisandmeid säilinud või on nende kvaliteet küsitav. Seega on oluline metoodiline pool, et tagada usaldusväärsem andmestik metsanduslike mudelite loomiseks. Teatavasti peetakse metsa püsiproovitükkide kordusmõõtmiste andmeil saadud takseertunnuste aegridu kõige usaldusväärsemateks. Selleks on oluline metsanduslike teadusuuringute järjepidevus. Lisaks spetsiaalselt puistu kasvukäigu (üksikpuude mõõtmisandmed) uurimiseks rajatud püsiproovitükkidele saab metsa kasvu uurimiseks kasutada muudel eesmärkidel rajatud metsa katsealade andmeid. Eestis on rajatud hulgaliselt lehise kultuure, mis on leidnud meie kliimas ja mullas endale head kasvutingimused. Metsamehi on paelunud lehis oma kiire kasvu, ilusa puidu tekstuuri ja tugevate puidu omadustega. Õige lehiseliigi ja kasvukoha valikul ületavad nad kasvukiiruselt kodumaiseid puuliike. Mitmed katsed on aga näidanud, et ebasobivates kasvutingimustes puud hukkuvad. Seda on eriti hästi näha Elmar Kaare rajatud lehise metsastamise katsealadel ammendatud põlevkivikarjääris, kus mõnikümmend aastat vanad lehisepuud on mingil põhjusel surnud. Võõrliikide kultiveerimisega alustati Järvseljal 19. sajandi teises pooles ning esimesteks võõrpuuliikideks olid euroopa ja vene lehis (Kasesalu 1999). Seega on lehiste kultiveerimine Järvseljal kestnud juba ligi 140 aastat. Hetkel on säilinud kaheksa lehise katseala, kus on tehtud järjepidevalt mõõtmisi ja märkmeid. Lehise katsealadel varasemaid mõõtmisi ei ole tehtud järjepidevalt, vaid ebakorrapärase intervalliga, samuti puuduvad üksikpuude mõõtmisandmed varasematest perioodidest. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks oli jätkata kordusmõõtmistega lehise puistutes (kaheksa vana prooviala ja üheksa uut ringproovitükki, mis mõõdeti 2014. aasta sügisel), et andmeseeriad oleksid järjepidevad. Samuti analüüsida ja modelleerida lehise kasvu ning võrrelda eelmiste mõõtmistega. Esmased ülevaated kogutud andmetest on esitatud ka käesolevas aruandes