Koerte igemekasvajate patohistoloogia – jaotamine ja klassifikatsioon

Final Thesis Curriculum in Veterinary MedicineThis study aimed to describe the dogs’ gingival tumors in Estonia and Finland. It investigated predisposing factors to gingival tumors in dogs and also briefly reviewed the classification of the dogs’ gingival tumors. The total data included 92 samples of material from 90 dogs altogether. There were two populations, Finnish and Estonian. The Finnish population had 32 samples and 30 dogs. In the Estonian population, there were 60 dogs and 60 samples. The Estonian gingival tumors were examined at the Estonian University of Life Sciences. They were submitted to be examined all around Estonia between 2012 to 2021. 33 dogs’ gingival tumors were removed in Animal hospital Tammisto Evidensia in Vantaa from 2011 to 2021 and were evaluated histopathologically. This study aimed to analyze retrospectively gingival tumor-like lesions that had been removed from dogs. The goal was to determine if there is a breed or sex or neutering status disposition and if there were differences between tumors in the average sex and age. Peripheral odontogenic fibroma was most prevalent in both populations. With a p-value of 0,05 or lower was found that mixed breed dogs were more predisposed to squamous cell carcinoma than pedigree dogs in the Finnish population. Other predispositions were not found (with a p-value >0.05). Results vary from previously made similar studies, but there isn’t a study with the same population, and the population in the other studies were larger. They differed somewhat from the aims of the study and the methods used. It is known that some neoplasms are distributed differently depending on geography. The end statement about classification was that it does need changes and more studies that it can be possible.Selle uuringu eesmärk oli kirjeldada koerte igemekasvajaid Eestis ja Soomes. Selles uuriti koerte igemekasvajaid soodustavaid tegureid ja vaadati lühidalt üle ka koerte igemekasvajate klassifikatsioon. Andmeid koguti 92 materjaliproovist, mida võeti kokku 90 koeralt Eestist ja Soomest. Soomes koguti 32 proovi 30-lt koeralt ja Eestis 60 proovi 60-lt koeralt. Eestis võetud igemekasvajaid uuriti Eesti Maaülikoolis. Üle Eesti kogutud proovid jõudsid uuringutele aastatel 2012–2021. Vantaas Tammisto Evidensia loomakliinikus eemaldati aastatel 2011–2021 33 koera igemekasvajat, mis hinnati patohistoloogiliselt. Selle uuringu eesmärk oli analüüsida tagasiulatuvalt koerte igemetest eemaldatud kasvajataolisi kahjustusi. Eesmärgiks oli kindlaks teha, kas esineb seos tõu või soo või steriliseeritusega ning kas kasvajate esinemisel on erinevad sugu ja keskmine vanus. Perifeerne odontogeenne fibroom oli mõlemas populatsioonis kõige levinum. Kui p-väärtus oli 0,05 või madalam, leiti, et Soome populatsioonis oli eelsoodumus segaverelistel koertel lamerakulise kartsinoomi tekkeks kui tõukoertel. Muid eelsoodumusi ei leitud (p-väärtusega >0,05). Tulemused erinevad varem tehtud sarnastest uuringutest, kuigi sama populatsiooniga uuringut ei ole võrdluses ning analoogsetes uuringutes oli populatsioon suurem. Need erinesid mõnevõrra uuringu eesmärkides ja kasutatud meetodites. On teada, et mõned kasvajad jaotuvad sõltuvalt regiooniti erinevalt. Klassifitseerimise kohta on kokkuvõttes viited, et see vajab muudatusi, kuid on vaja rohkem uuringuid selle teostamiseks