Varastest embrüotest pärit ekstratsellulaarsed vesiikulid: potentsiaal embrüokvaliteedi markeritena ja roll embrüo-emaka suhtluses

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneViljatus on globaalne rahvatervise probleem, mis mõjutab miljoneid inimesi. Abistav reproduktiivtehnoloogia, sealhulgas in vitro viljastamine, on aidanud mitmeid viljatuid inimesi. Küll on sellel metoodikal üheks kitsaskohaks implantatsiooni ebaõnnestumine isegi morfoloogiliselt parimate embrüotega. Seetõttu toimuvad jätkuvalt uuringud tuvastamaks paremaid meetodeid, mis hindavad embrüo kvaliteeti ja ennustavad siirdamise edukust, olles peamiselt embrüokasvusöötme baasil. Rakuvälised ehk ekstratsellulaarsed vesiikulid (EV) on membraaniga ümbritsetud nanoosakesed, mida toodavad peaaegu kõik rakutüübid erinevates füsioloogilistes ja patoloogilistes konditsioonides. Nende kaudu toimub rakuvaheline suhtlus. Mitmed uuringud, eriti vähi korral, on uurinud EVde potentsiaali biomarkerina ja ravimkandursüsteemina. Antud doktoritöö uuris implantatsiooni-eelse perioodi embrüost vabanenud EVde potentsiaali embrüokvaliteedi markerina ja embrüo-emaka suhtluse vahendajana. Katsed viidi läbi kasutades veise-embrüoid ja inimrakukultuuride põhiseid eksperimentaalmudeleid. Esimene uuring tõestas, et individuaalselt kasvatatud implantatsiooni-eelse perioodi veise-embrüod eritavad EVsid kasvusöötmesse ning nende kontsentratsiooni- ja suurusprofiil sõltub embrüo kvaliteedist ja arengustaadiumist. Järgnevalt katsetati munajuharakkudel implantatsiooni-eelse perioodi embrüost pärit EVde funktsionaalsust. Katse käigus selgus, et EVd kõrge kvaliteediga embrüotest muutsid munajuharakkude geeniekspressiooni, mida aga ei teinud halva kvaliteediga embrüote EVd. Suurenenud ekspressiooniga geenide hulgas olid mitmed interferoon-τ raja interferooni stimuleerivad geenid. Interferoon-τ peetakse mäletsejaliste tiinuse tuvastusmolekuliks. See leid viitab, et munajuha tunneb ära kvaliteetse embrüo. Viimaseks uuriti embrüo EVde funktsionaalsuse spetsiifilisust. Leiti, et endomeetrium reageerib vaid embrüo päritolu EVdele. Uuringute käigus tuvastati embrüost vabanenud EVde potentsiaal ja spetsiifilisus embrüokvaliteedi biomarkerina.Infertility is a global public health problem that affects millions of people in their reproductive life. Assisted reproductive technologies (ARTs) such as in-vitro fertilization have enabled many patients to overcome this issue. However, a bottleneck in ART success is the implantation failure even after the transfer of morphologically best embryos. Hence, investigations continue to identify better or complementary methods of assessing embryo quality and predicting transfer success, mainly based on the embryo culture media. Extracellular vesicles (EVs) are membrane-bound nanoparticles released by almost all types of cells under different physiological and pathological conditions. They mediate intercellular communication. Many studies, especially related to cancer, have investigated EVs' potential as biomarkers and therapeutic drug delivery systems. This project investigated preimplantation embryo-derived extracellular vesicles as a potential embryo quality marker and a mediator of embryo-maternal communication. Experiments were performed using bovine embryos and human cell-culture based experimental models. The first study showed that individually cultured preimplantation bovine embryos release EVs to their culture media, and their concentration and size profile are dependent on the quality and development stage of embryos. Subsequently, the functionality of preimplantation embryo-derived EVs were tested in the oviduct. It was observed that EVs from good quality embryos, but not the EVs from embryos of low developmental potential quality, could alter the gene expression of the oviduct. Among the up-regulated genes, many were interferon-stimulated genes of the interferon-τ pathway. Interferon-τ is considered the pregnancy recognition molecule in ruminant pregnancy. This finding suggests that the oviduct can serve as a biosensor of embryo quality. Finally, the functional specificity of embryonic EVs were investigated. It was observed that endometrium only react to embryonic EVs but not to the non-embryonic EVs. All these studies support the potential and specificity of embryo-derived EVs as a biomarker of embryo quality.https://www.ester.ee/record=b548409