Long-term cognitive outcome of working-age stroke patients

Nooremaealistel insuldi patsientidel esineb insuldijärgselt vähem neuroloogilisi kahjustusi, kuid ühel osal haigestunutest on senistes uuringutes leitud püsivat kognitiivset düsfunktsiooni, mis on oma olemuselt varjatum ning võib seeläbi meditsiinisüsteemis sagedamini tähelepanuta jääda. Nooremaealiste kõrgete igapäevaelu nõudmiste tõttu võivad püsivad kognitiivsed probleemid kaasa tuua olulisi funktsionaalse ja emotsionaalse toimetuleku raskusi. Põhjalikke neuropsühholoogilisi uuringuid on siiski vähe ning olemasolevate uuringute põhjal on ebaselge, kas leitud kognitiivsete häirete puhul on tegemist püsivamate muutustega ning kuivõrd saab muutusi omistada insuldile. Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli täpsustada nooremas eas insulti haigestunute kognitiivset profiili ajal, mil peaks olema toimunud iseeneslik taastumine ning uurida kahjustuse profiili seost ka insuldi hemisfääriga, mille osas on seniste uuringute tulemused vastuolulised. Uurimuses osales 20 nooremaealist suhteliselt kerge ühepoolse isheemilise insuldi diagnoosiga patsienti ning 17 demograafilistelt omadustelt sobivat kontrollisikut. Patsientide sooritus jäi kontrollgrupi sooritusest madalamaks mitmetes verbaalset mälu ja tähelepanu funktsioone hindavates testides. Üksikute profiilide võrdluses oli suurema osa patsientide sooritus normikohane, kuid ligikaudu kolmandikul jäid tulemused kontrollgrupi keskmisetest vähemalt 1,5 SD võrra madalamaks 4 erinevas testisoorituses. Kahjustuse asukoha võrdluses oli sooritus madalam parempoolse hemisfääri insuldiga patsientidel, kuid leitu üldistatavust piirab uurimuse väike valim. Käesolev töö juhib tähelepanu nooremas eas insulti haigestunute põhjalikuma neuropsühholoogilise hindamise vajadusele