Association of depression and use of antidepressants with dementia and alzheimer’s disease genetic risk

Rahvastiku vananemisega on maailmas kasvanud dementsuse levimus. Dementsuse etioloogia ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et selle tekkes on kompleksselt seotud modifitseerimatud bioloogilised ja modifitseeritavad elustiilifaktorid. Varasemates uuringutes on leitud, et hilisema ea depressioon ja antikolinergiliste antidepressantide tarvitamine tõstavad oluliselt dementsuse riski. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida Eesti Geenivaramu valimil, kuidas ennustavad depressioon ja antidepressantide kasutus dementsust ja kas depressiooni diagnoos muudab Alzheimeri tõve geneetilise riskiskoori seost dementsusega. Juht-kontrolluuringus sobitati 1026-le dementsuse juhule soo ja vanuse järgi randomiseeritult kolm kontrollisikut (koguvalim n = 4104) ja dementsuse suhtelise tõenäosuse leidmiseks seoses riskifaktoritega viidi läbi logistilised regressioonid. Uuringu tulemustes leiti, et depressioon ja antidepressantide (k.a antikolinergiliste) tarvitamine tõstsid märkimisväärselt dementsuse suhtelist tõenäosust, sealjuures kontrollides teiste teadaolevate dementsuse riskitegurite suhtes (suitsetamise staatus, haridustase, KMI, kardiovaskulaarsed haigused), mis pakub täiendavat tõendust varasemates uuringutes leitud tulemustele. Lisaks leiti, et depressioon tõstis dementsuse suhtelist tõenäosust Alzheimeri tõve geneetilise riskifaktori kõigis kvartiilides võrreldes depressiooni puudumisega, mis viitab võimalusele, et depressiooni ennetuse ja ravimisega on võimalik geneetilise riski mõju vähendada