The impact of user groups on Tähtvere dendropark and its implications for design

Magistritöö Maastikuarhitektuuri õppekavalLinnade parke ja rohealasid kasutatakse üha rohkem treenimiseks ja vabaaja veetmiseks. Eriti hinnatud on suured rohealad, mis pakuvad võimalusi mitmete erinevate tegevuste läbiviimiseks. Suur hulk külastajaid aga mõjutavad negatiivselt parkide looduslikku keskkonda ja võivad põhjustada liigirikkuse vähenemist. Kahjustuste minimeerimiseks on looduslikult liigirikka pargi kujundamise ja kasutamise eelduseks põhjalik eelnev analüüs. Käesolev magistritöö on üks osa Tartus Tähtveres asuva dendropargi arendusplaanist. Töö eesmärk on välja selgitada pargi aktiivse kasutamisega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud pargi looduskeskkonnale ja anda soovitusi nende ärahoidmiseks. Vaatluste ja loenduste käigus selgitati välja tänased pargi külastajad ning hinnati nende mõju loodusele. Koostati maastikuanalüüs, mille tulemusel selgusid ala tundlikkus muudatuste suhtes, sobivus uuteks tegevusteks ning kokkuvõtteks pargi võime mahutada soovitud arenguplaane. Eskiisprojektiga antakse soovitused pargiala ruumiliseks planeerimiseks ja mõningaseks sekkumiseks mugavama kasutamise eesmärgil. Töö tulemusel selgus, et dendropargi peamised külastajad on discgolfi mängijad ning nende poolt tekitatud kahjustused taimestikule ja maapinnale on sarnased teistes uuritud parkides olevatega. Vähem kasutavad parki jalutajad, jooksjad ja rattasõitjad ning nende tekitatud kahjustusi loodusele pargis ei täheldatud. Samuti ei avalda olulist mõju pargi loodusele suusatajad talveperioodil. Analüüside põhjal saab väita, et dendropargi alal on potentsiaali aktiivsemaks kasutamiseks ja osa pargist on täna alakasutatud, aga loodusliku olemuse säilimiseks tuleb eelistada väikese rajatiste vajadusega tegevusi. Soovitav on arendada looduspõhiseid ettevõtmisi kasutades pargi liigirikkust: loodusvaatlused, linnuhäälte kuulamine, loodusõpetus jms. Tööga pakutakse ala ruumilise planeerimise lahendus külastajate hajutamiseks pargialal, mis võimaldab vähendada võimalikke kahjustusi suurema külastajate hulga tõttu ja külastajate omavahelisi konflikte. Tööd saab edasi arendada detailsemaks projektiks.Urban parks and green spaces are increasingly being used for training and leisure purposes. Large green areas, which offer opportunities for many different activities, are especially valued. However, a large number of visitors can negatively affect the natural environment of the parks and may lead to a decrease in species richness. Thorough prior analysis is a prerequisite for the design and use of a naturally species-rich park in order to minimize damages. This master's thesis is a part of the development plan of the dendropark in Tähtvere, Tartu. The aim of the work is to find out the possible negative effects the active use of the park can have on the natural environment and to give recommendations for their prevention During the observations and censuses, today's visitors of the park were identified and their impact on nature was assessed. A landscape analysis was prepared, which showed how sensitive the area is to changes, it’s suitability for new activities and, in conclusion, the park's ability to accommodate the desired development plans were determined. The sketch project provides recommendations for spatial planning of the park area and some intervention for more convenient use. As a result of the work, it became clear that the main visitors of the dendropark are discgolf players and the damage they caused to the vegetation and the ground is similar to that in other studied parks. Pedestrians, runners and cyclists use the park less, and no damage to nature in the park was observed. Also, skiers do not have a significant impact on the park's nature during the winter. Based on the analyzes, it can be stated that the area of the dendropark has the potential for more active use and a part of the park is underused today, but in order to preserve the natural habitat, preference should be given to activities with low need for facilities. It is recommended to develop nature-based activities using the species richness of the park: nature observations, listening to bird sounds, nature education, etc. The work offers a spatial planning solution for the area to disperse visitors in the park area, which allows to reduce possible damage due to a larger number of visitors and also prevent conflicts between visitors. The work can be further developed into a more detailed project