Ammendatud freesturbaväljadel kasvatatava ahtalehise mustika masinviljelustehnoloogia

A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Engineering Sciences.Blueberry cultivation on milled peat fields is not particularly common in Estonia, while also not being very profitable. The basis for the development of blueberry cultivation is the mechanization and automation of production. This consists, on the one hand, in the development of machines and technical equipment with suitable productivity and, on the other hand, in reducing the operating costs of the machines. This doctoral thesis is largely based on six original publications and two intellectual properties. The aims of the thesis were to describe the technological peculiarities of a blueberry orchard planted on milled peat fields, to collect basic data for the development of a machinery which allows to reduce the importance of manual labour and to replace it with machinery to reduce the unit cost involved in technological operations and, thereby, to reduce manufacturing costs. In order to compile the initial task of designing a mechanized blueberry harvesting technology, the relationship between the various elements which are involved in blueberry cultivation (berry-plant-field-machine), all of which have been described, methodology has been developed to determine the physical properties of the blueberry plant. A methodology has been developed for determining the design and kinematic parameters of a motoblock-type blueberry harvester and for selecting the material of the harvester, the duration of the vernalisation period in Estonia was also determined. The patents that have been issued in the development of blueberry cultivation technology show that novel solutions have been elaborated. The studies that have been carried out and the solutions which have been developed could help in and become a prerequisite for the development of new equipment which will serve to foster the establishment of new blueberry plantations, first and foremost on milled peat fields, but also in terms of increasing profitability levels and reducing the ecological footprint in already established blueberry plantations.Kultuurmustikate kasvupind ja kogutoodang on maailmas oluliselt suurenenud. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel kasvatati 2018. aastal kultuurmustikaid 113 000 hektaril ja kogutoodang ulatus 666 000 tonnini. Eestis moodustab mustikate hinnanguline kasvupind kuni 80 hektarit. Kultuurmustikate kasvatus ei ole Eestis praegu eriti tulus, kuna mustikaistandused on väikesed ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Mustikaviljeluse arenguks on vaja tootmist mehhaniseerimida ja automatiseerida. See seisneb sobiva tootlikkusega masinate ja tehniliste vahendite arendamises ning masinate kasutuskulude vähenemises. Väitekiri on koostatud kuue artikli ja kahe patendi põhjal. Uurimuses kirjeldati ammendatud freesturbaväljadele rajatud mustikaistanduse tehnoloogilisi iseärasusi. Uuringute käigus koguti lähteandmeid masinalise mustikaviljelusviisi väljatöötamiseks ning masinate ja tehniliste vahendite arendamiseks. Uurimistöö eesmärk oli suurendada masinate ja seadmete tootlikkust ja vähendada tööjõumahukust mustikaviljeluses tervikuna. Töö käigus kirjeldati mustikaviljelussüsteemi elementide (mari-taim-põld-masin) seoseid, määrati viljelussüsteemi elementide (mari, vars) mehaanikalised parameetrid, kavandati mustikakombaini uudse lahendusega korjeorgan, määrati vernalisatsiooniperioodi pikkus Eestis ja loodi tehnilised lahendused mustikakombainile, portatiivsele täppisväeturile, portatiivsele taimekaitsevahendi laoturile ja marjasorteerile tehnoloogiliste masinaliste tööoperatsioonide läbiviimiseks. Mustika masinviljelustehnoloogia arendusele väljastatud patendid annavad tunnistust uudsetest tehniliste lahendustest, mis võivad olla abiks ja eelduseks uute seadmete loomisel, mis aitavad kaasa uute mustikaistanduste loomisele eelkõige ammendunud freesturbaväljadel ning kasumlikkuse suurendamiseks ja ökoloogilise jalajälje vähendamiseks juba rajatud mustikaistandustes.Publication of this thesis is supported by Estonian University of Life Sciences and the Doctoral School of Energy and Geotechnology III and Estonian University of Life Sciences ASTRA project „Value-chain based bioeconomy“