Bimodaalne kakskeelsus Eestis: kurtide vanemate kuuljate laste keelekasutus täiskasvanueas

Minu magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kas Eestis elavate kurtide vanemate kuuljatel lastel esineb neile omane CODA-kõneviis ja mille poolest see sarnaneb või erineb mujal kasutatavast CODA-de kõneviisist. Valitud teema on aktuaalne, sest eesti viipekeel on iseseisev keel ning seda ei loeta Eestis võõrkeeleks (Keeleseadus 2019) ja kuna kõnealust keelt on vähe uuritud, siis on iga selleteemaline teadustöö oluline panus keele arengusse ja hoidmisse. Oma lõputöö jaoks kogutud materjali põhjal analüüsin, kas ja kui palju esineb CODA-de kõnes koodisegunemist. Eesmärgi saavutamiseks otsin vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kas Eesti CODA-d kasutavad sarnaselt varasemates uuringutes kirjeldatud tulemustele rohkem koodisegunemist kui koodivahetust? 2. Millist tüüpi koodisegunemist kasutatakse? 3. Kuidas mõjutab CODA-de keeletaust nende keelekasutust?https://www.ester.ee/record=b5463985*es