Alkoholi tarvitamise sõelumine ja alkoholi tervist kahjustava tarbimisega seotud riskitegurid perearsti patsientide hulgas Eestis

Alkoholi tarvitamine on Eestis tõsine meditsiiniline ja sotsiaalne probleem. Uurimuse eesmärk. Teha kindlaks, kui sageli esineb tervist kahjustavat alkoholitarvitamist perearsti muude probleemidega külastavate patsientide hulgas, milline on alkoholi tervist kahjustava tarvitamise seos patsientide vanuse ning sooga, hariduse, majandusliku toimetuleku, töö ning depressiooniga viimase 6 kuu jooksul diagnoosituna CIDI instrumendiga ja klassifitseerituna DSM IV järgi. Uuritavad. Kokku uuriti 1094 perearsti järjestikku külastanud patsienti. Viimasel 6 kuul esines depressioon 142 (13%) uuritud isikul. Meetodid. Alkoholi tervist kahjustava tarvitamise uurimiseks kasutati WHO AUDITi küsimustikku. Tervist kahjustavaks alkoholitarvitamiseks hinnati AUDITi skoori ≥ 8 ja selles grupis on ka patsiendid episoodilise alkoholitarvitamisega ning mõned alkoholisõltlased. Tulemused. Uuritutest vastas kõigile AUDITi küsimustele 1071 isikut ja neist 137 (12,5%) olid karsklased. Tervist kahjustavat alkoholitarvitamist tuvastati 87 (7,9%) patsiendil ja episoodilist alkoholitarvitamist 39-l (3,6%). Tervist kahjustav alkoholitarvitamine seostub perearsti patsientide hulgas noorema ea, meessoo ja depressiooniga, samas ei leitud seost patsientide haridustaseme, perekonnaseisu, majanduslike raskustega ega töötusega seoses perearsti külastavate patsientide variaablusega. Järeldused. Tervist kahjustavat alkoholitarvitamist leiti igal kümnendal perearsti külastanud patsiendil ja nooremas vanuserühmas isegi sagedamini. Alkoholi tarvitamine oli seotud depressiooniga. Eesti Arst 2010; 89(5):316−32