Replantatsioonikatse peanaha täieliku ärarebimise korral

Enamasti esinevad peanaha täieliku ärarebimise traumad naistel, kes katmata juustega töötavad liikuvate mehhanismidega (1, 2). Samas juhtub neid traumasid haruharva ning seetõttu ei ole vastav erialakirjandus väga mahukas. Esimest korda on kirjeldatud edukat peanaha traumajärgset replantatsiooni 1975. aastal (3). Haigusjuhtumeid on avaldatud enamasti koos mikrokirurgiliste tehnikate kirjeldustega ja postoperatiivsete ravivõtete soovitustega. Enamasti on kirjeldatud üksikuid juhtumeid, aga ka kuni 20 haigusjuhu ülevaateid (4–6). Igal juhul on otstarbekas teha skalbi replantatsioonikatse (7, 8). Samas tuleb siinkohal arvesse võtta nii trauma mehhanismi, skalbi terviklikkust ja kontaminatsiooni ulatust, transplantaadi isheemia aega kui ka adekvaatseid säilitamise ja transportimise tingimusi. Kõik nimetatud aspektid mõjutavad skalbi replantatsiooni lõpptulemust. Eesti Arst 2011; 90(7):332–33