KIK metsanduse programmi projekti nr 9431

Käesolevas uurimuses koguti andmeid viiest prof Ivar Etverki juhendamisel rajatud katsekultuurist, mis rajati aastatel 1983 – 1988. Kõik uuritud katsealad on oma olemuselt küllaltki erinevad ehk pea igal katsealal on erinev katsetatud materjali olem, mitte ei ole samade päritolude partiisid kordustena erinevatel aladel. Antud aspekt mõjutas oluliselt saadud tulemusi. Sobivaimaks ja parimaks katsealaks, millelt kogutud andmeid võiks kasutada kui tõstatada küsimus, et kas Eestis on vaja hariliku kuuse päritolupiirkondi, on Roela 1983. aasta katsekultuur. Sellele istutati arvestatav hulk erineva päritoluga (33) katseblokke, selle pindala on arvestatavalt suur ja Eestist pärit materjal on sarnase geneetilise olemiga ehk kõik on tootmispartiid (ei ole üksikpuude järglasi või kloonide segusid lisaks). Kõige ebasobivam, ses osas olid juba enne välitöid kahtlused, oli Kahkva katsekultuur, kus oli väike arv erinevate plusspuukloonide, kloonisegu ja Võru tootmispartii järglased. Nii väike testitud materjali hulk on peamine põhjus, miks antud katsealalt usaldusväärseid tulemusi ei tulnud. Antud katsealalt saadud tulemuste korrektne interpretatsioon oleks selline, et antud ala ei sobinud tõstatatud probleemi lahendamiseks, mitte antud katsealalt saadud tulemuste põhjal ei ole päritolupiirkondasid harilikule kuusele vaja. Puutsa katsekultuur on küll pindalalt väike kuid metoodiliselt korrektselt rajatud, mõlemast päritolupiirkonnast on esindatud kahe emapuu järglased ja katsealal on kordused. Ja võrreldakse üksikpuude järglasi, mitte üksikpuid tootmispartiide või kloonisegudega. Jäärja katseklutuuride omapärast on pikemalt kirjutatud eelmise alapeatüki lõpus. Suuremas, 1983. aasta kultuuris on esindatud nii tootmispartiisid kui üksikpuude järglasi, mis metoodiliselt, saamaks vastust küsimusele, kas päritolupiirkondasid on vaja, ei anna kõige korrektsemat vastust. Samuti on valdav enamus päritoludest sisemaa piirkonnast (22), K1 piirkonnast on esindatud vaid 5 päritolu. 1985. aasta kultuuris on esindatud kloonid ja kloonisegud. Samas on oluline märkida, et Jäärja kultuurid on kõige pehmema kliimaga asukohas, ehk peaaegu Mandri - Eesti edelanurgas, võrrelduna teiste uuritud katsekultuuridega ja seega võiks sealt oodata kõige väiksemaid erinevusi päritolupiirkondade K1 ja K2 järglaste vahel, on nad siis tootmispartiide või üksikpuude järglased. Käesoleva aruande tabelites 3, 6, 10, 15, 16, 17 ja 18 on esitatud erinevatel katsealadel mõõdetud/hinnatud tunnuste aritmeetilised keskmised ning Mann-Whitney testi olulisuse tõenäosused päritolupiirkondade kaupa ja nende erinevuste usaldatavuse tõenäousused (erinevus on statistiliselt usaldatav kui p-väärtus on alla 0,05). Samas ei leitud mingit statistiliselt usaldatavat ega ka ebausaldatavat seost erinevatest päritolupiirkondadest pärit puude kvaliteediomadustes. Mõnel juhul on sisemaalt pärit puud paremate omadustega kui rannikule lähemalt varutud materjalist puud, vahel vastupidi. Ja vahed pole suured. Keskkonnaminister küll allkirjastas 2016. aasta juulis määruse, millega hariliku kuuse päritolupiirkonnad kaotati kuid antud uurimuse tulemusi on siiski mõistlik seemnevarumise praktikas arvesse võtta, sest sisemaalt varutud hariliku kuuse seemnest kasvanud puud on Mandri Eestis paremate kasvuomadustega kui rannikule lähemal olevatest piirkondadest varutud materjalist kasvanud puud