KIK projekt 3031

Kuna raiete maht on Eestis väiksem potentsiaalsest võimalikust ja samas rakendatakse väga vähe lageraie suhtes alternatiivseid uuendusraieid ja valikraiet ning püsimetsandust, siis uusi lisapiiranguid valikraiele võrreldes praegu metsaseaduses (MS) ja metsa majandamise eeskirjas (MME) fikseerituga rakendada pole vaja. Arvestades praktilise metsanduse kogemusi ja teadustöö tulemusi on soovitav pehmendada MMEs valikraiete suhtes kehtivaid piiranguid ja osa neist tühistada. Kujundusraie kohta ei ole vaja täiendavaid piiranguid ja kriteeriume seadusandlusesse. Igal kaitsealal saab selle ala (sihtkaitsevööndi) kohta eraldi fikseerida, millise liigi elutingimuste hoidmiseks on vaja metsa hõrendada või teatud suuruste lankidega uuendada. Näiteks metsise elu- ja paikade täiuse hoidmine 70% juures. Kuigi praegu kehtib MS alusel põhimõte: „Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.“, tuleks kujundusraie eesmärki tulevikus laiendada ja lubada seda ka ilma täiendavate kaitsepiirangute metsades. Ühildada tuleks kujundusraie ja parkmetsa mõiste sisu ja eesmärgid. Kujundusraie võiks kujuneda näiteks kõvalehtpuude kasvatamise ja parkmetsade kujundamise võimaluseks. Praegu MS-is MME-s fikseeritu on kompromissiks erinevate arusaamade taustal valikraiete sobivuse kohta. Arvestada tuleb Eesti, kui hemi-boreaalse metsakasvu piirkonna klimaatilisi ja mullastikulisi tingimusi ja meil kasvavate puuliikide bioloogilisi ja ökoloogilisi iseärasusi. Vaja on konsensuslikke otsuseid metsakasvatuslike ja puiduvarumise tegevuste suhtes arvestades seejuures kaasaja keskkonnakaitselisi põhimõtteid. Peamine metsaökoloogia tarkus, mida peab arvestama puistute loodusliku uuenemise taotlemisel hemi-boreaalses Eestis, on juur- ja valguskonkurentsi vahekord. Praegu MS ja MME kehtivad normatiivid turberaiete ja valikraiete kohta seda ei arvesta. Uue metsapõlve saamiseks vana metsa puude all tuleb vähendada vanade puude juurkonkurentsi mõju rohkem kui seni kehtivas MSsja MMEsseda nii turberaie esimese etapi kui ka valikraie järel alles jääva vana metsa täiuse või ristlõikepindala kohta on kehtestatud. Tuleb teadvustada: kehtivas MS-is ja MME-s fikseeritud valikraie põhimõtted ei vasta Kesk-Euroopa arusaamadele valikraiest ja püsimetsast. Ideaalsel püsimetsal ei ole vanust ja püsimetsas ei ole rindeid. Püsimetsa saab kirjeldada puude jaotuse alusel diameetri järgi. Eesti MS ja MME kehtestab aga valikraie läbiviimist lubava puistu minimaalse vanuse ja valikraie järgse minimaalse lubatava esimese rinde rinnaspindala. Metsa minimaalse lubatava vanuse kehtestamisel valikraietele ei ole mõtet, sest harvendusraiele maksimaalset vanust pole kehtestatud. Harvendusraie võimaldab metsa raiuda hõredamaks võrreldes MME-s valikraiejärgseks minimaalseks lubatavaks rinnaspindalaks fikseerituga. Kui me ei lähtu Eesti Metsaseaduses valikraie osas Kesk-Euroopa arusaamadest, siis tuleks seda põhimõtet ka selgelt seadusandluses väljendada. On tungiv vajadus valikraie mõistet, sisu ja piiranguid senisest enam selgitada metsaomanikele ka ühiskonnale tervikuna ning publitseerida kirjalikult juhendmaterjalid. Praegu on valikraied kõigi raieviiside hulgast kõige enam erinevaid arusaamu tekitanud. Kesk-Euroopa klassikaline arusaam valikraiest ja püsimetsast on esitatud joonisel 1. Eriti on vaja juhendmaterjali väikemetsaomanikele, kes soovivad oma metsades rakendada säästlikke ja looduslähedasi metsakasvatuse võtteid. Lähtudes käesoleva projekti tulemustest valikraiete ja kujundusraiete kohta ning arvestades juunis 2014 valmivat RMK poolt tellitud turberaiete uurimisprojekti lõpparuannet ning 2013 valminud säilikpuude juhendit tuleb seada eesmärgiks: koostada koondjuhend metsaomanikele ja riigimetsa töötajatele lageraie suhtes alternatiivsetest metsamajandamise ja metsakasvatuse viisidest (turberaie, valikraie ja püsimets, kujundusraie, säilikpuud). Kehtivas metsanduslikus seadusandluses on liiga palju kunstlikku eristamist. Eraldi käsitletakse turberaiet ja selle kolme alamliiki (aegjärkne-, häil- ja veerraie), valikraiet ja uudse viisina kujundusraiet. Eraldi käsitletakse seemnepuid ja säilikpuid. Samas on neis metsakasvatuslikes tegevustes väga palju kattuvat. Tuleks kaaluda kas mitte viia klassikaline valikraie hooldusraiete hulka või turberaiete hulka. Ühildada võiks ka aegjärkse raie ja seemnepuude jätmise. Pigem võiks eristada metsakasvu suunamist rangelt kaitstavates metsades ja metsa majandamist (uuendamist) majandusmetsades. Euroopa metsanduslik seadusandlus on minemas suunas, kus lageraiete alternatiivina mõistetakse püsimetsandust (continuous forest cover), mis sisaldab endas (Eesti mõistes) peamiselt turberaieid. Turberaied Euroopas tähendavad aga Eesti metsanduslikus tõlgenduses suurearvulist seemnepuude jätmist. Klassikalist valikraiet rakendatakse tunduvalt vähem, kui see raieviiside ametlikust nimetamisest välja paistab. Maades, kus lageraie on keelatud, tehakse seda miniraielankidega (0,1 kuni 1,0 hektarit) siiski ja tegemist on seega pigem „suurte häiludega“ häilraiega. Tervikuna vajab Eesti MS ja MME normatiivsete arvnäitajate vähendamist ning samas metsakasvatajale suunatud nõustava tegevuse (koolitused, metsakasvatamise ja metsamajandamise näidisalad, publikatsioonid) suurendamist