Exploring the Estonian architecture/landscape architecture practices by investigating the possibilities of imporving the techniques used when collecting the preliminary data from the clients in the early stage of the design

Magistritöö Maastikuarhitektuuri õppekavalTänapäevases maailmas kus majanduslik ökonoomne lähenemine planeerimisele ja ehitamisele nõuab optimaalseid lahendusi, on üha oluliseks muutumas kliendipõhine lähenemine, kus teostatud valmislahendus on nö kliendi nägu ja talle ainuomane. Oskus balansseerida sellises olukorras kus tuleb arvestada kliendi soovide, ametieetika, ja regulatsioonidega/piirangutega on tänapäevases praktikas üha tähtsam. Käesolev töö käsitleb Eestis arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri büroodes kasutatavaid info hankimise tehnikaid kliendiga suhtlemisel, uurides kasutatavate meetodite efektiivsust ja hinnates võimalike potentsiaalsete meetodite vajalikkust. Kvantitatiivne analüüsi abil võrreldi erinevaid meetodeid ja uuriti erialaspetsialistide informeeritust erinevate kasutatavate meetodite suhtes, paludes hinnata ka enese info hankimis meetodite oskust. Kvalitatiivses osas käsitleti teemat detailsemalt uurides kui siis miks on mõni meetod eelistatum teistest. Läbiviidud intervjuudest ilmnes seos töökogemuse ja info hankimise oskuste vahel, kus eeldatav vanuseline eelis pole kõige oluliseim. Mujal maailmas varem teostatud uuringutest on sarnase suunitlusega tehtud nn kliendirahulolu uuringuid kus analüüsiti mõlemat nii arhitekti kui klienti. Erinevalt mujal tehtust käesolevas töös kliente uurimisobjektina ei käsitletud. Käesolev töö käsitleb erakliendiga suhtlemist kuna kliendipõhine lähenemine seda eeldab sest suurema grupi inimeste korral personaalne lähenemine ei täida eesmärki. Firmade ja omavalitsuste puhul on suhtlus teistel alustel ja põhimõtetel korraldatud.At the moment when an economical approach to planning and construction requiring optimal solutions, a customer-based approach is becoming increasingly important. The client-centered design will be no exception. The ability to balance between the client’s wishes, the professional ethics have to be taken into account, among the various planning conditions/restrictions imposed are of increasing importance in today's practice. The present paper deals with the methods of obtaining information used in communication with the clients in architecture and landscape architecture bureaus in Estonia, examining the effectiveness of the techniques used and investigating the possibilities to enhance work in this field. Quantitative analysis was carried out to compare the effectiveness among different techniques and such available elsewhere later asked to give a self-evaluation for themselves when acquiring information. Further examination revealed more details when investigating how some methods got preferred before others. The interviews conducted showed a link between work experience and skills of obtaining information, where the expected age advantage is not the most important. Previously conducted surveys in elsewhere have been so-called customer satisfaction surveys that analyzed both the architect and the client. Unlike aforementioned, the customers are not considered here as objects of the study. The issue is about dealing with a private client. In cases with more than one people involved, the personal approach won't apply. The interaction between the public sector and the specialists based on slightly different basis and won’t serve the purpose of this paper