Comparative evaluation of red and white currant varieties

Magistritöö Aianduse õppekavalViimastel aastakümnetel on kasvatajate valikusse lisandunud mitmeid uusi punase ja valge sõstra sorte. Töö eesmärk on selgitada välja punase ja valge sõstra Eestis aretatud ja mõnede introdutseeritud sortide majanduslik-bioloogilised omadused (vastupidavus haigustele ja kahjustustele, saagikus ja viljade kvaliteet). Töö hüpotees oli, et uuritud punase ja valge sõstra sortide majanduslik-bioloogilised omadused on erinevad ning on võimalik leida sorte, mis sobivad paremini Eesti oludes kasvatamiseks. Uurimistöö toimus Polli aiandusuuringute keskuses 2019. aastal. Käesolevas töös võrreldakse kümmet punase sõstra sorti, millest neli on valged sõstrad. Käsitletavad punase sõstra sordid on ’Viksnes’, ’Rondom’, ’Rovada’, ’Jonkheer van Tets’, ’Krameri punane’ ja ’Kurvitsa 4’ ning valged sõstrad ’Bajana’, ’Viksnes Balta’, ’Hele’ ja ’Valko’. Läbi viidi fenoloogilised vaatlused (pungade puhkemise ja õitsemise algus, viljade valmimise algus), hinnati lehehaiguste ja putukakahjustuste ning talvekahjustuse ulatust; mõõdeti saagikus põõsa kohta, marja mass ning määrati viljade askorbiinhappe, tiitritavate hapete ja kuivaine sisaldus ning leiti mahla kuivaine ja hapete suhtarv. 2019. aasta kevadine tugev öökülm õitsemise ajal mõjutas olulisel määral saaki, kusjuures sorditi oli kahjustus erinev. Kui sordil ’Jonkheer van Tets’ varises 69% õitest ja marjahakatistest, siis sortidel ’Viksnes Balta’ ja ’Rovada’ 48%. Saagikus oli suurem sortidel ’Bajana’ ja ’Rovada’ ning väga väike sordil ’Krameri punane’. Kuna 2019 oli uuritud sõstarde esimene saagiaasta, siis on tõenäoline, et kõik sordid ei olnud veel jõudnud maksimaalse saagi kandmise ikka. Kuivaine ja hapete suhtarv, mis näitab punase sõstra puhul sobivust dessertmarjaks, oli kõige kõrgem sortidel ’Krameri punane’ ja Bajana’. Sortide omaduste kohta kindlamate järelduste tegemiseks tuleks neid uurida mitme aasta jooksul.In last decades, many new red and white currant cultivars have been introduced. The aim of this study is to estimate traits of red and white currant cultivars of both Estonian and introduced origin. The hypothesis was that cultivars are different regarding these traits and it is possible to find varieties that are more suitable for growing in Estonia. The study was conducted at Polli Horticulture Research Station in 2019. Four white and six red currant cultivars were analysed. Red currant cultivars in an experiment were ’Viksnes’, ’Rondom’, ’Rovada’, ’Jonkheer van Tets’, ’Krameri punane’ and ’Kurvitsa 4’ and white currant cultivars analysed were ’Bajana’, ’Viksnes Balta’, ’Hele’ ja ’Valko’. The data was gathered about the phenology, susceptibility to leaf diseases, pests and winter frost and yield per bush; average berry weight, content of ascorbic acid, and dry matter was measured; ratio of dry matter/titritable acids was calculated. Severe frost in spring during blossoming had significant effect on yield and cultivars were affected differently. The cultivar ’Jonkheer van Tets’ suffered the most from falling of flowers and young berries (69%), which influenced yield. Least affected from falling of flowers and young berries were cultivars ’Rovada’ and ’Vikses Balta’, which had less than half (48%) of flowers and young berries dropped. In 2019, higher yield was recorded for cultivars ’Bajana’ and ’Rovada’. In 2019, cultivar ’Krameri punane’ had a very low yield. Since 2019 was the first harvesting year, it is likely that some cultivars have not reached the age of maximum yield. The highest dry matter/acids ratio was found in the berries of ’Krameri punane’ and ’Bajana’