Use of geoinformation systems for emergency management based on Estonian government agencies

Magistritöö Keskkonnakorralduse ja -poliitika õppekavalGeoinfosüsteemide kasutamine hädaolukordade erinevates etappides on maailmas laialt levinud ning annab olulise panuse ajakriitilises olukorras õigete juhtimisotsuste vastuvõtmisele, millest võib sõltuda inimeste elu ja tervis. Magistritöö eesmärk on uurida kuidas kasutatakse geoinfosüsteeme Eesti ametites, kellele on seadusega pandud juhtiv roll hädaolukordade haldamiseks ja hinnata kas geoinfosüsteemide kasutamine annab lisaväärtust hädaolukordade haldamisele. Magistritöös kasutati kvalitatiivset uurimisviisi ja poolstruktureeritud intervjuusid uurimisküsimustele vastuste saamiseks. Intervjueeritud ametites kasutatakse erinevaid geoinfosüsteeme pigem igapäevaste olukordadega toimetulekuks. Hädaolukordade vaatest on ette antud seadustest tulenevad nõuded, mille kohaselt koostatakse riskide kaardistamisi ja riskianalüüse. Hädaolukordade haldamiseks kasutatakse kas samu süsteeme mis igapäevases töös või on eraldi süsteemid spetsiifilise hädaolukorraga tegelemiseks. Palju kasutatakse kaardirakendusi, mis on ehitatud üles geoinfosüsteemide baasil. Kogutud andmete põhjal tehakse analüüse sündmuste järgselt mitte aga analüüsides detailselt sündmusi mõjutada võivaid tegureid. Intervjuudest tuli ka välja, et geoinfosüsteemide rakendusvõimalusi nähakse integreerides uudseid tehnoloogiaid, varajasi ennetussüsteeme, satelliidi andmeid jm. Olulist väärtust nähakse ka ühtse hädaolukordade juhtimissüsteem loomisel, kus oleks sündmuse lahendamiseks sobivad andmed, ressursid ja vaated. Eesti asutustes on geoinfosüsteemide võimalusi kasutatud vähesel määral, hädaolukordade valdkonnas oleks võimalik detailsemalt andmeid analüüsida, sündmusi modelleerida ja seeläbi paremini valmistuda võimalikeks hädaolukordadeks.The use of geoinformation systems at different stages of emergencies is widespread in the world and makes an important contribution to making the right management decisions in a time-critical situation, on which people's lives and health can depend. The aim of the master's thesis is to study how geoinformation systems are used in Estonian governmental agencies, which have responsibility by legislation to lead emergency management and to assess whether the use of geoinformation systems provides added value to emergency management. The master's thesis used a qualitative research method and semi-structured interviewsto find answers to research questions. The interviewed agencies use different geoinformation systems to cope with everyday situations. From the point of view of emergencies, there are legal requirements according to which risk mapping and risk analyzes are prepared. Depending on the agency, the same systems wich are used for day-to-day activities are also used for emergency management or separate systems are taken into use to deal with a specific emergency. Mapping applications based on geoinformation systems are widely used. Analyzes based on the collected data are performed after the events, but not by analyzing in detail the factors that may affect the events. The interviews also revealed that the application possibilities of GIS are seen by integrating innovative technologies, early prevention systems, satellite data, etc. Significant value is also seen in the creation of an integrated emergency management system with the right data, resources and views to deal with the emergency events. The possibilities of geoinformation systems, in the field of emergencies, have been used to a small extent in Estonian government agencies, it would be possible to analyze data in more detail, model potential events and thereby better prepare for possible emergencies