Innovatsioonimõõdikud põllumajandussektori ja toiduainetööstuse ettevõtjate investeeringute ja konkurentsivõime analüüsimiseks : (OECD innovatsioonimõõdikud Eesti põllumajanduse kontekstis)

TäistekstInnovatsioonist räägitakse ja kirjutatakse palju, kuid innovatsiooni mõistetakse sõltuvalt kontekstist väga erinevalt. Lihtsustatult võib innovatsiooni mõista kui millegi uut moodi tegemist, mille tulemiks on positiivne muutus. OECD on asunud koostama oma liikmesriikide kohta põllumajandus- ja toiduainetööstuse sektori innovatsiooni, tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega seotud poliitikate ülevaateid. Ülevaated koosnevad viiest kuni seitsmest peatükist ning põhinevad peaasjalikult mõõdikute analüüsimisel. Ülevaadete eesmärk on analüüsida, kuidas vastava riigi põllumajanduse ja toiduainetetööstuse innovatsioonisüsteem toimib, milline on selle mõju sektori tootlikkusele ja jätkusuutlikkusele ning anda poliitikasoovitusi innovatsioonisüsteemi arendamiseks. Sellised ülevaated on pilootprojekti raames valminud aastatel 2014−2015 OECD viie liikmesriigi (Holland, Šveits, Austraalia, Brasiilia ja Kanada) kohta. Sarnast ülevaadet soovitakse koostada ka Eesti kohta. Eesti puhul on oluline uurida, kas nendes ülevaadetes põllumajandusliku innovatsiooni süsteemi peatükis (Agricultural Innovation System – AIS) kirjeldatud innovatsioonimõõdikud on käsitletavad Eesti põllumajandus- ja toiduainetööstuse sektori tasandil ning kas mõõdikud iseloomustaksid piisavalt täpselt mikrotasandil ettevõtjate innovaatilisust (uuenduslikkust, uuendusmeelsust). Uuringu eesmärk on kaardistada OECD innovatsioonimõõdikute süsteemis pakutud mõõdikud ning võrrelda neid Eesti kohta kogutud varasemates analüüsides kasutatud andmetega, mis peegeldavad innovatsiooni põllumajanduses ja toiduainetööstuses (makrotasandil). Lisaks on eesmärk kirjeldada Eesti maaelu arengukava 2007−2013 (MAK 2007−2013) toetuste ja toetuse saajate investeeringute seoseid innovatsiooniga ning koostada metoodika innovatsiooni mõõtmiseks mikrotasandil. Uuringu ülesandeid on kolm: 1) Luua ülevaade OECD innovatsioonimõõdikute nimistust ja metoodikast ning andmete olemasolulust Eestis tasandil. 2) Kirjeldada produktiivsuse ja jätkusuutlikkuse seoseid innovatsioonimõõdikute süsteemis ning Eesti põllumajandustootjate ja põllumajandustoodete töötlejate (investeeringutoetuse saajate) analüüsist tulenevaid seoseid. 3) Analüüsida toetuste ja investeeringute olulisust ning MAK 2007−2013 mõjuindikaatoritest saadavaid tulemusi Eestis võrrelduna OECD innovatsioonimõõdikutega. Hinnatakse MAK 2007−2013 toetuste ja investeeringute kui ühe mõõdiku olulisust Eesti tasandil innovatsioonimõõdikute süsteemis. Uuringu aruande koostamisel järgiti OECD poolt: 1) Eesti põllumajandus- ja toiduainetööstuse sektori innovatsiooni, tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse ülevaate jaoks koostatud üldist ülesehitust (seitse peatükki, viimane peatükk on põllumajandusliku innovatsiooni süsteemi peatükk, mis koosneb üheksast alapeatükist); 2) innovatsioonipeatüki koostamise lähteülesannet, mis sisaldab iga alapeatüki eesmärki, küsimusi, OECD poolt väljapakutud võimalikke mõõdikuid ning viiteid OECD andmeallikatele. Lähteülesandes on ära toodud kuus alapeatükki