Sustainability of dairy farming in the Baltic States

Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalMagistritöö eesmärk on pakkuda välja näitajad Balti riikide piimakarjakasvatuse ettevõtete jätkusuutlikkuse hindamiseks. Töös analüüsiti võrdlusmeetodi abil FADN-ist ja Eurostatist pärinevaid andmeid, pakkumaks välja sobilikke näitajaid, et hinnata Balti riikide piimakarjakasvatuse ettevõtete jätkusuutlikkust. Eesti, Läti ja Leedu piimakarjakasvatuse ettevõtete jätkusuutlikkust aastatel 2007–2015 hinnati 18 näitaja alusel, millest 11 iseloomustas majanduslikku, neli sotsiaalset ja kolm keskkondlikku jätkusuutlikkust. Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamiseks välja valitud näitajate abil oli võimalik kindlaks teha, et Balti riikide piimakarjakasvatust mõjutasid 2008. aasta ülemaailmne majanduskriis, 2014. aasta Venemaa embargo ja 2015. aasta piimakvootide kaotamine Euroopa Liidu turul. Seega saab neid näitajaid pidada piisavaks, et hinnata Balti riikide piimakarjakasvatuse ettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust. Väljavalitud sotsiaalse jätkusuutlikkuse näitajad võimaldasid iseloomustada olulisi sotsiaalse jätkusuutlikkuse aspekte nt tööaega ja töötasu. Sotsiaalse jätkusuutlikkuse igakülgsemaks hindamiseks võiks kasutusele võtta aga ka nt omanike ja töötajate haridustaset, töötingimusi ja töötajate rahulolu iseloomustavad näitajad. Keskkondliku jätkusuutlikkuse hindamiseks välja valitud näitajad demonstreerisid, et vaadeldaval perioodil oli Eesti Balti riikide veisekasvatuse üks suuremaid saastajaid. Kuigi väljavalitud näitajate abil oli võimalik iseloomustada veisekasvatusest lähtuvaid suuremaid keskkondlikke ohte, võiks kasutada veel soolesise fermentatsiooni CH4 emissiooni toodangu ühiku kohta. Kõik väljavalitud majandusliku jätkusuutlikkuse näitajad sobisid Balti riikide piimakarjakasvatuse ettevõtete jätkusuutlikkuse võrdlemiseks. Kuigi sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse näitajad suutsid hästi iseloomustada piimakarjakasvatuse ettevõtete jätkusuutlikkust, võiks võtta kasutusele ka täiendavaid näitajaid. Paljud väljavalitud näitajad sobivad iseloomustama ka FIE-de ja äriühingute piimakarjakasvatuse ettevõtete jätkusuutlikkuse erisusi, kuid soovitud eesmärkide saavutamiseks ei sobinud nt maa tootlikkuse kasutamine näitajana. Seega sobis enamik piimakarjakasvatuse ettevõtete jätkusuutlikkuse hindamiseks välja valitud näitajaid võrdluse koostamiseks nii riikide kui ka FIE-de ja äriühingute tasandil.The main aim of this Master´s Thesis is to propose the indicators to assess sustainability of dairy farms in the Baltic States. Raw data was obtained from the FADN and Eurostat databases. Comparative analysis is the analytical method used in this study. Sustainability of dairy farms in the Baltic States were assessed on the bases of 18 indicators: 11 characterised economic, four social and three enviormental sustainability in 2007–2015. Indicators selected for assessment of economic sustainability offered a good possibility to ascertain that economic crisis in 2008, Russian imposed an embargo on the milk and milk products of the European Union in 2014 and the quota system was abolished in the European Union in 2015 affected dairy farms of the Baltic States. Four indicators offered possibility to characterise important aspects of social sustainability. To assess social sustainability more comprehensively some additional indicators were proposed. Three indicators selected for assessment of environmental sustainability demonstrated that during the review period Estonia was the highest polluter among the Baltic States. Therefore, most of indicators selected for assessment of sustainability of dairy farms offered possipility to compare dairy farms on the level of the countries as well as on the level of enterprises – companies and self-employed workers