The effect of oil shale ash and mixture of oil shale ash and wood ash on the biomass formation of silver birch (Betula pendula Roth) on a cutaway peatland

Bakalaureusetöö Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekavaEestis on põlevkivi põhiline energiaallikas elektri tootmisel, kuid põlevkivi põletamisel tekib miljoneid tonne tuhka, mis siiani pole märkimisväärset kasutust leidnud ja ladustatakse tuhaväljadele. Põlevkivituhk sisaldab taimedele vajalikke toitaineid, mida saab edukalt taaskasutada põllumajanduses ja metsanduses. Antud töö eesmärgiks oli selgitada põlevkivituha ning põlevkivi- ja puutuha segu kasutusvõimalusi väetisena ammendatud freesturbaaladel. Katseala asub Puhatu ammendatud freesturbaväljal ja istutusmaterjaliks valiti arukase (Betula pendula Roth) 1-aastased potitaimed. Katsealal mõõdeti puude kasvuparameetrid, tehti turba- ja tuhaanalüüsid ning saadud tulemusi võrreldi kontrollala näitajatega. Kontrollalaga võrreldes olid kõik mõõdetud parameetrid väetatud aladel suuremad. Väetamise tagajärjel muutus mulla reaktsioon neutraalsema suunas. Samuti on väetatud aladel fosfori ja kaaliumi sisaldus turbas oluliselt suurem. Põlevkivituha ning puu- ja põlevkivituha seguga väetamine mõjub jääksoos positiivselt puude assimilatsiooniorganite kasvule ja pindalale. Ilmnes, et kõige intensiivsem on kaskede biomassi formeerumine segutuhaga töödeldud aladel. Katse tulemused näitavad, et põlevkivi- ja puutuha segu kasutamine väetisena ammendatud freesturbaaladel on perspektiivne. Antud teema on aktuaalne, sest Eesti Keskkonnastrateegia 2030 üks prioriteete on soodustada tootmisjääkide taaskasutamist ja jäätmetega saastatud alade vähendamist.Oil shale is main energy resource in Estonia and after usage in power plants, millions of tons of oil shale ash is deposited on oil shale ash fields. Oil shale ash contains multiple elements that are needed for plants growth and can be reused in agriculture and forestry management. The aim of the thesis was to investigate the effect of fertilisation with oil shale ash and a mixture of wood ash and oil shale ash on the biomass formation of silver birch on a cutaway peatland. The study area is located on Puhatu cutaway peatland and experiments were conducted with 1-year-old seedlings of silver birch (Betula pendula Roth). On the study area growth parameters were measured, the peat and ash analysis were made and the results were compared to control plots. The results of the trees that grew on the treated plots showed better results comparing to trees from the control plots. After fertilisation acidic peat soils were more neutral. In the plots treated there was a considerable increase in the concentrations of P and K. After fertilization with oil shale ash and mixture of oil shale ash and wood ash on cutaway peatland there was positive effect on biomass formation and area of assimilation organs. The experiment shows that the use of mixture of oil shale ash and wood ash on a cutaway peatland has a positive effect on the assimilation organs growth of trees. Results of this work showed, that the most intensive silver birch biomass formation is on the substrate fertilised with mixture of oil shale ash and wood ash. The given thesis has long-term aspect and is topical because of the Estonian Environmental Strategy 2030 where the first priority is to promote the reuse of manufacturing waste and reduce waste polluted areas