Forest management possibilities in restored habitat of capercaillies (Tetrao urogallus L.)

Metsise (Tetrao urogallus L.) populatsioon on Eestis märgatavalt vähenenud viimaste aastakümnete jooksul. Töös on kirjeldatud ohutegureid metsisele. Nendeks on toidu kättesaadavus, ilmastik ja kliima, kisklus, küttimine, metsade kuivendamine ning raiete mõju. Metsise elupaikade kaitse ei täida oma eesmärki. Üheks põhjuseks on ka alade võsastumine. Metsise põhilisteks elupaikadeks on soometsad, mis on väga suures osas metsakuivenduse poolt mõjutatud. Kuivenduse tagajärjel tekkinud kõdusoometsades tekib lehtpuu-uuendus väga intensiivselt. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas tekitada raiete abil metsisele sobiv metsakooslus, mis parandaks ala sobivust metsisele pikaks ajaks ning omakorda ei nõuaks pidevat järgnevate raietega sekkumist. Seniseks tehtud kujundusraied metsise elupaikades on hetkel nii noored, et seal ei saa veel hinnata ei lehtpuu ega okaspuuga uuenemise intensiivsust. Uurimisaladeks võeti seega kõdusoometsades läbi viidud aegjärkse raie alad, mis on praktikas üsna sarnased kujundusraietega. Magistritöö otsis vastust küsimusele, millise raieintensiivsuse juures ei teki kiiret lehtpuu-uuendust, mis muudab ala ebasobivaks metsise elupaigana. Uuringust ilmnes, et täius ei mõjuta statistiliselt lehtpuu-uuendust (p=0,144) ega okaspuu-uuendust (p=0,175). Välja raiudes 25% puude mahust tekib lehtpuu-uuendust rohkem kui 10 000 puud/ha. Ülarinde puude arv hektaril mõjutab statistiliselt lehtpuuuuendust (p<0,05), kuid okaspuu-uuendust see ei mõjuta (p=0,077). Oluliselt ei mõjuta I rinde tagavara lehtpuu-uuendust (p=0,904) ega okaspuu-uuendust (p=0,395). Kõige rohkem mõjutab kõdusoometsade uuendust väljaraie protsent, sealhulgas nii lehtpuuuuendust (p<0,05) kui ka okaspuu-uuendust (p<0,05). Kaitsealadel tuleks kujundusraietega tõsta metsise elukvaliteeti, kuid juba väike väljaraie protsent on oluline uuenduse mõjutaja. Seega näib, et soometsades ei ole sellist optimaalset raiekraadi, mille puhul tekiks vaid vähesel määral looduslikku lehtpuu-uuendust ning praktilise lahendusena tuleks metsise elupaikades perioodiliselt raiuda lehtpuu järelkasvu, millega saavutatakse hõredam alusmets. Veel tuleks uurida, kuidas väga väike väljaraie protsent mõjutab uuenduse teket.Capercaillie (Tetrao urogallus L.) population in Estonia has decreased significantly over the last few decades. This study is describing the factors why the population of caprecaillie is decreasing so dramatically, which are the availability of food, weather conditions, predators, hunting by humans, drainage and deforestation. Current protection of capercaillie’s habitat does not fulfil its purpose. For example, the understorey is too dense and the deciduous regeneration innovates intensively in the peatland forests. The aim of this master thesis is to find out how to create suitable habitats for capercaillies, which would improve their quality of life and expand their lifespan. This does not require constant human intervention of cutting down trees. The survey showed that the degree of stocking does not statistically affect the deciduous understorey (p=0.144) and the conifer understorey (p=0.175). If cutting down 25% from the stand volume, it occurs that the deciduous-regeneration is more than 10 000 trees/ha. Statistically, the number of trees per hectare affects the density of deciduous regeneration (p<0.05), but it will not affect the coniferous (p=0.077). Volume of first cohort does not significantly affect the deciduous understorey (p=0,904) or conifer understorey (p=0.395). The understorey of peatland forests is mainly affected by the percentage of cutting volume, including both the deciduous understorey (p<0.05) as well as the coniferous understorey (p