The quality of fodder plant seed in Estonia

Eestis kasvatatud heinaseemne partiisid sertifitseerides avastatakse pidevalt nõuetele mittevastavust. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on leida, mis on Eestis kasvatatud heinaseemne kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjused. Selle selgitamiseks analüüsiti aastate 2012, 2013 ja 2014 põldtunnustamisakte põldtimuti, hariliku aruheina, päideroo, karjamaa-raiheina ja punase aruheina kohta ning hiljem ka samade kultuuride antud aastate analüüsiprotokolle. Tulemused näitasid, et peamine põhjus heinaseemnete nõuetele mittevastavuseks on partiide ebapiisav puhtus. Nimelt sertifitseerides leiti seemnepartiidest liigselt teiste liikide seemneid. Samuti sai tulemustest näha, et muud liigid, mis esinesid heinaseemne põldudelt, sisaldusid ka hiljem seemnepartiides. Peamised teised liigid, mis leiti põldudelt kui ka seemnepartiist olid enamasti pikaajalised umbrohud. Töös analüüsitud protokollidest ning kirjandusest saadud informatsiooni põhjal saab järeldada, et algpõhjus heinaseemne ebapuhtusele tuleb mullas olevast seemnevarust. Pikaajalised umbrohud on mullas tugevasti esindatud, kuna paljunevad nii seemnetega kui ka vegetatiivselt ning ilma korraliku tõrjeta nad ise ei taandu. Uurimistöö järeldusena saab välja tuua, et Eestis kasvatatud heinaseemne kvaliteedi peamiseks probleemiks on mullas olev rikkalik seemnepank, puudulik teiste liikide tõrje ning seemnepartiide puhastamine. Antud teemal on võimalik teha edasist uurimistööd. Uurides Eesti muldade seemnevarusid, saaks määrata sobilikumad kasvualad ning umbrohutõrje meetodid. Antud uurimistöö põhjal saab teha tootjatele ettepanekud: enne heinaseemne kasvatamist puhastada põld umbrohuseemnetest, kasvuajal tõrjuda teisi liike ning enne seemne sertifitseerimist puhastada seemnepartii maksimaalselt. Põllumajandusametile saab teha ettepaneku, et juba põldtunnustamise ajal praagitaks põllud, kus on liigselt teisi liike, mille tulemusel jõuaks vähem seemnepartiisid sertifitseerimisele, kus on teiste liikide sisaldus liiga suur.There is overwhelming evidence to suggest that grass seed lots in Estonia are frequently substandard in quality. The aim of this research is to determine why Estonian grass seed falls below the acceptable standard. In order to examine the reasons, 2012, 2013 and 2014 field inspection acts were analysed for timothy, fescue, reed canary grass, perennial ryegrass and red fescue, later the same year comparisons were drawn to the actual crop seed certificates. Studies show that the main reason for grass seed non-compliance is the impureness of the seed lot. During the certification it was apparent that there were a number of other seeds in the seed lot. The main invasive species which were found within the fields and in the seed lots were longterm weeds. Protocols analyzed in the study and information from the literature are showing that the source of the impureness comes from the seed stock in the soil. Longterm weeds are often found in the soil, because they can reproduce with and without the aid of seeds, which is commonly referred to as vegatively (asexually.) Without proper extermination these weeds won't be destroyed. In conclusion, it can be said that this research shows that the main problem with the quality of the grass seed cultured in Estonia is the seed bank in the soil. The after effects of this are; not enough eradication of weeds and disadvantages in cleaningprocess of seed lot.. It is possible to make further research on this topic. Studying the seed stock in Estonia’s soil would allow more suitable growing area and weed extermination methods. Based on this research, suggestions can be made to producers: before cultivating grass seed clear the fields from weed seeds, before the seed certification, clear the seed lot maximally. An suggestsion to the Agricultural Board can be made, stating that, when the field inspection is done, they should reject the fields where the weeds are represented to strongly