The condition of European ash (Fraxinus excelsior L.) in Estonia

Käesolev töö on Kristiina Palmi ja Maarit Mälgi 2014. aastal valminud bakalaureusetöö („Hariliku saare (Fraxinus exelcior) seisundi hinnang 5 aastat pärast saaresurma tekitaja (Hymenoscyphus pseudoalbidus) esmaavastamist Eestis“) edasiarendus. Töö põhieesmärk on saaresurma tekitaja (uue nimega Hymenoscyphus fraxineus) leviku ja kahjustuse uurimine Eestis. Oluline teema on sealjuures saare järelkasvu olukorra seiramine. Töös on antud ülevaade ka teistest saari kahjustavatest patogeenidest, erilise rõhuasetusega külmaseene perekonnale (Armillaria spp.) Teema on oluline, kuna harilik saar on meie loodusliku liigina osake Eesti looduse mitmekesisusest ning saare drastiline vähenemine tähendaks ka mitmete temaga seotud liikide ja koosluste kadu või olulist vaesustumist. Välitööd teostati juba eelnevalt bakalaureusetööks valitud aladel Lääne-, Viljandi- ja Jõgevamaal. Proovialadel hinnati järelkasvu arvukust ja tervislikku seisundit nii lageraiealadel kui ka metsa turbe all, samuti hinnati vanade puude tervislikku seisundit. Metsa proovitükkidel võeti hinnatavatelt puudelt juurekaela lähedalt puursüdamikud, et laboris molekulaarsete meetoditega tuvastada võimalik külmaseene liikide olemasolu. Kõigi kolme katseala tulemusena on hariliku saare loodusliku uuenduse osas haigete taimede osakaal tõusnud 41,3 protsendilt 2013. aastal 53,4 protsendini 2015. aastal ning tervete taimede osakaal on langenud vastavalt 51,3 protsendilt 41,3 protsendile. Saaresurma sümptomitega taimede osakaal oli metsa turbe all 19% suurem, kui lageraiealal uuenenud taimedel. Vanade puude seisund oli kõige halvem Läänemaal, kus tervete puude osakaal oli 2015. aastal vaid 2,8%. 2013. aastal võrdlusena oli terveid puid Läänemaal 11%. Kolmel proovialal kokku oli tervete puude osakaal 15,7%. Surevate võrsetippudega oli 25% hinnatud puudest, pool võra surnud 19,4%, ja surnud või peaaegu surnud 39,8% puudest. Molekulaarsete meetoditega tuvastati juuremädaniku tekitaja külmaseen (Armillaria sp.) 72,2% (n=108) kogutud puursüdamikest.This thesis is a further development of a bachelor`s thesis by Kristiina Palm and Maarit Mälgi („Survey of common ash`es (Fraxinus excelsior) health 5 years after discovering the ash dieback (caused by Hymenoscyphus pseudoalbidus) in Estonia“). The main purpose of this thesis is to monitor the distribution and damage by ash dieback ( Hymenoscyphus fraxineus). An important subject thereby is evaluating the condition of the regeneration of ash. An overeview of other pathogens damaging common ash, with special emphasis to Armillaria spp., is given as well. This subject is important issue, because European ash as our native species holds great importance of biodiversity in our forests. Drastic decrease of ash trees means loss of many threatened species and communities related to it. Field work was done at monitoring sites previously chosen for bachelor`s thesis, at Lääne, Viljandi and Jõgeva counties. At sampling sites, the numerousness and viability of ash regeneration was evaluated. Health condition of mature trees was evaluated as well. At forest sampling sites, drill cores were taken by drilling sampling trees at the root collar with an increment borer to determine possible presence of Armillaria infection. The percentage of diseased saplings has risen from 41.3% in 2013 to 53.4% in 2015. The number of diseased saplings was 19% higher at understory sites compared to clear-cut areas. The condition of mature trees was the worst at Lääne county, where the percentage of healthy trees was only 2.8% in 2015. For comparison, it was 11% in 2013. Alltogether at 3 sampling sites, the percentage of healthy trees was 15.7%; 25% had dying shoot tips; 19.4% half of the crown dead; 39.8% were nearly dead or dead. Armillaria spp. was detected in 72.2% of analysed trees (n=108) using molecular methods