The Growth and Phenology of Curly Birch (Betula pendula var. carelica) Clones

Uurimistöö viidi läbi Järvselja õppe- ja katsemetskonna territooriumile 2012. sügisel rajatud maarjakase (Betula pendula var. carelica) geograafilisel katsealal. Katsekultuuri pindala on 0,36 hektarit ja kuhu on kultiveeritud kaheksa erineva Soome maarjakase klooni taimi. Magistritöö eesmärgiks on analüüsida erinevate kloontaimede kasvu, arengut ning fenoloogiat, milleks mõõdeti ja analüüsiti erinevate kloonide takseertunnuseid (kõrgus, kahe aasta kõrguse juurdekasvud, juurekaela diameeter), fotosünteesi aktiivsust iseloomustavad parameetreid (netoassimilatsioon, õhulõhede juhtuvus ja süsihappegaasi kontsentratsiooni muutus), lehe anatoomiat (lehe pindala, õhulõhede tihedus) ja võra haabitust. Saadud tulemuste põhjal anti soovitused Eesti kliimasse sobilike maarjakase kloontaimede kasutamiseks maarjakasekultuuride rajamisel. Töö tulemusena selgus, et pärilikkusel on oluline mõju taimede kasvule. Samuti olid erinevate kloonide fotosünteesi parameetrid ja lehtede mõõtmed ning õhulõhede tihedus erinevad. Ladvavõrsel asuvate lehtede fotosünteesi aktiivsus oli kõrgem kui külgvõrsel asuvatel lehtedel. Laasitud puude netoassimilatsioonimäär ja süsihappegaasi kontsentratsiooni muutus olid suuremad kui laasimata puudel. Õhulõhede juhtivuses aga laasitud ja laasimata puudel erinevusi ei esinenud. Kloonide lõikes olid erinevad ka keskmised lehtede pindalad, õhulõhede tihedus ja õhulõhede arv. Samuti selgus, et ladvavõrse lehed olid suuremad kui külgvõrse lehed. Õhulõhede tihedus ei sõltunud lehe asukohast võrsel. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et Eesti kliimasse sobib kõige paremini Soome maarjakase kloon Pertunmaa (E-10524), samuti on heade kasvuparameetritega ka kloon Kerimäki (E-8306).The research was carried through at a comparative experimental plot of curly birches at Järvselja. The comparitive experimental plots area is 0.36 hectars and 360 trees were planted there, cloned from 8 different mother trees. The purpose of this masters thesis is to compare plants height, diameter photosythesis parameters(netassimilation ratio, stomatal conductance and carbon dioxide concentration change), leaf anatomy(area and stomatal density) and crown shape are analysed. The author gives a recommendation by using the analysis’ results about which curly birch clones are suitable for growing in the Estonian climate and which are not. The results of the analysis were that heredity has an important influence on the plants growth. The growth, photosynthesis parameters, leaf areas and stomatal density of different clones were different. The leaves from the treetop shoots had a higher photosynthesis activity than the rest of the leaves. The net assimilation ratio and carbon dioxide concentration change was bigger for pruned trees than non-pruned trees. The stomatal conductance was not different for pruned and non-pruned trees. The leaf area, stomatal density and stomatal count per leaf is different for separate clones. It was also found that the treetop leaves were bigger. The stomatal density didn’t depend on the leaves location. The author claimes, by different compared parameters, that the clone Pertunmaa (E- 10524) is the the best for the Estonian climate and the clone Kerimäki (E-8306) has good parameters as well